Ameerika Kultusfilmide Festival Freedom Fries toob New Yorgi koju kätte

Sel nädalal, 2.-5. märtsini toimub kinos Sõprus juba kuuendat korda Ameerika Kultusfilmide Festival Freedom Fries. Jätkuvalt hoiab festival teadlikult eemale peavoolu kinost, et pakkuda alternatiivi laialt levinud Hollywoodi produktile.


Sel nädalal, 2.-5. märtsini toimub kinos Sõprus juba kuuendat korda Ameerika Kultusfilmide Festival Freedom Fries. Jätkuvalt hoiab festival teadlikult eemale peavoolu kinost, et pakkuda alternatiivi laialt levinud Hollywoodi produktile.

Andy Warholi filmi „Chelsea Girls” poster

Andy Warholi filmi „Chelsea Girls” poster

Freedom Fries on pühendunud alternatiivse ja eksperimentaalse kino näitamisele ning oma koha programmis leiavad nii filmikunsti klassika kui ka avangardne videokunst. Sellel korral on fookuses New York. Linn, mis kunagi ei maga. Linn, kus põrkuvad erinevad ideoloogiad, vaatenurgad, hoiakud. Linn, mis on popkultuuri kõige levinum viide. Linn, mille maagiat on raske sõnadesse panna – film saab meid aga sinna viia ja nii kannabki seekordne programm New Yorgi teatavat tooni ja tunnetust.

Festivalist saab suurlinnaelu observatoorium. Avapaugu teevad grupeeringu Fluxus kogutud teosed. Fluxus on avangardne kunstiliikumine, mis sai alguse 1950ndate lõpus New Yorgis. Ühinesid kunstnikud, kes olid tüdinenud kunstielu elitaarsest klaaspärlimängust. Neid inspireeris futurism ja dadaism, eeskätt Marcel Duchamp ja John Cage. Suurel ekraanil linastuvad 16mm originaalkoopiatelt 13 lühifilmi erinevatelt Fluxuse režissööridelt nagu näiteks George Maciunas, Jonas Mekas, Yoko Ono, Paul Sharits jpt.

Veel saab näha New Yorgi punk-kino pioneeri Amos Poe filmi „The Foreigner”, mis märgib no wave liikumist, mis omakorda pani aluse indie-kino tekkele. No wave on reeglite vastu ja neist vaba ning tähelepanu saavad tujud ja tekstuurid. Samuti programmis linastuv Andy Warholi „Chelsea Girls” oli popkunstniku esimene hittfilm, kus kurikuulus Factory esteetika ja superstaarid säravad oma parimas vormis. Film linastub 16mm originaalkoopialt ja tavapäratult tuleb filmi samaaegselt projitseerida nii algusest kui lõpust, kuvades ekraanile kaks erinevat simultaanselt jooksvat pilti, mis mitte kunagi ei kordu.

Festivali pärl, 35mm filmilindilt linastuv Martin Scorsese „Taxi Driver” on pikantne ja päris New York. Festivali lõpetab Mary Harroni musta huumoriga vürtsitatud „American Psycho”, mis heidab pilgu yuppie-kultuurile ja Manhattani tulede varjus kergesti kujunevale identiteedikriisile.

Festivali avamisel loob meeleolu filmidest inspireeritud San Hani live-performance „FLEXUS”.

Lisainfot leiad siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kino ei ole kiirtoit
Kaader filmist „Vanishing Point”
6 min

Kino ei ole kiirtoit

Tänaseks päevaks on nn Ameerika indie-kino muutunud värdversiooniks sellest, mida paljud inimesed tegelikult peavad „tõeliseks” Ameerika indie’ks. Hollywoodist sõltumatu USA kino lipulaevad, pioneerid nagu John Cassavetes ja igahaljalt tasemel Jim Jarmusch, on ümbritsetud läbiproovitud mustri alusel vändatud filmidega, mis on tihtipeale sama uuenduslikud kui iga teine…
Tommy Wiseau’ „The Room”: tagantpoolt esimene
Greg Sestero (vasakul) ja Tommy Wiseau filmis „The Room”.
8 min

Tommy Wiseau’ „The Room”: tagantpoolt esimene

„The Room” (2003) on paranormaalne tragikomöödia, spordifilm ja softcore porno, millest valdav osa ei allu mitte mingile tavapärasele filmiloogikale.
Müürileht