Ebamugavad küsimused Venemaalt

Tartmusis on avatud näitus „Ebamugavad küsimused”, mis võtab luubi alla Venemaa kaasaegse kunsti. Seitset kunstnikku ja üht kunstnike rühmitust ühendavad nende loomingus käsitletavad ühiskonnakriitilised teemad, mis ei ole Venemaal ametlikult keelatud, kuid on ühiskonnas tabud või tekitavad paljudes inimestes ebamugavust.

Tartmusis on avatud näitus „Ebamugavad küsimused”, mis võtab luubi alla Venemaa kaasaegse kunsti. Seitset kunstnikku ja üht kunstnike rühmitust ühendavad nende loomingus käsitletavad ühiskonnakriitilised teemad, mis ei ole Venemaal ametlikult keelatud, kuid on ühiskonnas tabud või tekitavad paljudes inimestes ebamugavust.

Artjom Loskutovi performance-teos „Monstratsioon” (2015). Foto Viktor Dmitrijev

Artjom Loskutovi performance-teos „Monstratsioon” (2015). Foto Viktor Dmitrijev

Venekeelses infokeskkonnas jääb vastuoluliste teemade kajastus tihti ühekülgseks. Selles kontekstis pakuvad kunstnikud alternatiivset lähenemist ja pööravad tähelepanu aktuaalsetele küsimustele, mis puudutavad paljusid.

„Paljud kunstnikud Venemaal peavad arvestama, et kunstiteoste eksponeerimine võib kaasa tuua vahistamise, tihti toobki. Eurooplaste, sealhulgas eesti kunstnike jaoks, tundub mõeldamatu, et selline probleem võib olla loomeprotsessi lahutamatu osa,“ sõnab näituse kuraator Julia Polujanenkova.

Näitusel osalev kunstnik Artjom Loskutov organiseerib alates 2004. aastast apoliitilist rongkäiku „Monstratsioon“, kus inimesed väljendavad ennast absurdsete plakatite ja loosungitega. Kunstnike positsiooni paradoksaalsust ilmestab hästi tõsiasi, et Loskutov sai oma töö eest riikliku kunstipreemia „Innovatsioon“, kuid teda on sama aktsiooni korraldamise eest ka mitu korda vahistatud.

Kiiresti areneva rahvusvahelise karjääriga Aslan Gaisumov käsitleb oma videos „Volga“ põgenemise teemat, rääkides reaalse loo sellest, kuidas ta jättis koos perega maha oma kodumaa Tšetšeenia. Katrin Nenaševa performance’id ja aktsioonid räägivad karistussüsteemist, vanglatest ja militariseerimisest – teemadest, mille üle arutlemine hirmutab Venemaal paljusid.

Näituse jooksul ilmub eesti-, inglise- ja venekeelne trükis, mis sisaldab näituse kontseptsiooni ja eksponeeritud teoseid seletavaid ja kommenteerivaid tekste. Trükise on koostanud Julia Polujanenkova ja kujundanud Tnxalatte.

Näitusega kaasneb publiku- ning haridusprogramm. Aprillis toimub kunstniku Katrin Nenaševa projekti esitamine ja avalik diskussioon, Muuseumiööl tutvustab oma tegevust ja loomingut kunstnik Artjom Loskutov.

Näitus jääb avatuks 28. maini 2017. Vaata lisa Tartmusi kodulehelt.

Pilt rubriigilehel: Rühmitus ZIP. Nuputamisülesanne, lihtne töövihik. 2015. Paber, digitrükk

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Nooruse joovastusest kainenemine
6 min

Nooruse joovastusest kainenemine

Tartmusi näitusel „Noorus kui elustiil” mõeldakse Y-generatsiooni omadustest kui eaülesest olemisviisist, puudutades vaid vihjamisi muret ja valu, mis ilu ja säraga kaasas käib.
Mikoff. Skulptuurid
Foto: Priit Mürk
4 min

Mikoff. Skulptuurid

Tartmusis on juunist septembrini avatud staažika skulptori Mare Mikoffi ülevaatenäitus, kus võib näha nii tema loodud büste Eesti kultuuritegelastest, kunstniku eri tehnikates autoportreesid kui droonivideot Mikoffi ühest tuntuimast teosest Tallinna kesklinnas.
Valgas avatakse Fideelia-Signe Rootsi näitus  „Naine kui kangelane”
Fideelia-Signe Roots „Suur Tõll”
,
2 min

Valgas avatakse Fideelia-Signe Rootsi näitus „Naine kui kangelane”

Homme, 7. märtsil kell 16 avatakse Valga Muuseumis Fideelia-Signe Rootsi näitus „Naine kui kangelane”. Kui varasematel näitustel käsitles kunstnik mütoloogiat ja ajalugu eraldi, on võetud nüüd eesmärgiks need kaks kokku viia.
Müürileht