Inimesed armastavad lugusid armastusest. The xx-i album „I See You” lubab nuhkida, armastada ja kannatada teiste südamerütmis. See on pihtimus ja kahekõne, intiimne sissevaade kellegi teise ellu.
Tegu ei ole mitte imala armulaulu, vaid kaine refleksiooniga sellest, kes ma ise olen, kes sina oled ja kes me koos oleme. Iga lugu lisab tervikule uue tahu, muudab erksamaks ja täpsemaks meie ettekujutuse peategelastest.
„I See You” tüürib kaugele eelmistest albumitest ega ole vaid pelk koopia juba tehtust. Esile kerkib Jamie xx-i omanäoline helikeel, mida iseloomustab harmooniate ja tasase soolomõtiskluse tantsurütmidega paaripanemine. Selline kontrastne duaalsus võimaldab lugusid jutustada ehtsalt, köitvalt, aga siiski the xx-ilikult.
Plaat paneb kuulaja piinlikkust tundma, sest kõrvalseisja justkui sekkub kellegi eravestlusesse ja rikub mingit kirjutamata privaatsusnõuet. Muusika on ekslev, kahtlev ja individuaalne, kuid olukorrakirjeldused on tuttavad, argipäevatraagikast on tehtud kunst. Albumi võlu seisnebki selle mitmekesisuses ja selleks et jälgida narratiivi metamorfoosi, peab häbistatud kuulaja uudishimu hirmust võitu saama.
