Semiosalongis räägitakse semiootikast post-tõe maailmas

Täna õhtul, kolmapäeval kell 18 algab Genialistide klubis järjekorras kolmas Semiosalongi seminar semiootikast post-tõe maailmas. Sel korral võtavad sõna semiootik Mehmet Emir Uslu ning filosoof Märt Põder.

Täna õhtul, kolmapäeval kell 18 algab Genialistide klubis järjekorras kolmas Semiosalongi seminar semiootikast post-tõe maailmas. Sel korral võtavad sõna semiootik Mehmet Emir Uslu ning filosoof Märt Põder.

Mehmet Emir Uslu ja Märt Põder

Mehmet Emir Uslu ja Märt Põder

Mehmet Emir Uslu räägib ebatõediskursuse fetišismist: „Post-tõest rääkimine nagu see oleks eneseküllane abstraktsioon välistab selle mõistmise tema ajalooliste eellaste kaudu. Post-tõe mõistestik uudsus ja uued levitamisviisid varjutavad seda, millistes tingimustes ebatõde toimib. Selle nähtav kohalolu ja ebamäärane toimimisviis tekitavad illusiooni paratamatust võitmatust vaenlasest, kelle vastu saab justkui ainult paranoia ja vandenõuteooriatega. Ent ebatõde ei ole uus ega äraarvamatu, vaid tekib ühiskonda ikka ja jälle ning seetõttu tuleks ebatõdesid käsitleda nende varasemate ilmumiste taustal. Ebatõejuhtumite ja neid esile toovate ajalooliste tingimuste uurimise kaudu saab müüte ja müsteeriumeid lahti harutada ning paljastada struktuursed tingimused, mis ebatõel avalikku ruumi imbuda lasevad.”

Märt Põder räägib Nietzsche postuumsest post-tõe manifestist. „See on tekst, kus Friedrich Baselist (seal meie Nietzsche selle teksti kirjutamise ajal elas ja õpetas) räägib avatult oma metafüüsilistest ja epistemoloogilistest põhimõtetest – millestki nii labasest, mida ta oma hilisemates teostes eelistab hoolikalt looritada ja maskistada. Oma alastuse tõttu on just see Friedrichi enda poolt avaldamata tekst (kuigi kirjutatud 1872, avaldas selle ta õde Elisabeth 1896, kui meie suurfilosoof ei olnud vaimselt haigena enam võimeline maailma asjadest midagi arvama) pakkunud ohtralt tõlgendamist postmodernismi alustekstina. Ma võtan selle teksti nüüd uuesti ette ja sõidan sellega sisse post-tõe diskursusse, et teha kindlaks, kust algab ja lõpeb tõde, mis tähendus on Friedrich Nietzsche iseäralikul vooruseetikal 21. sajandi infoühiskonna jaoks ja mis on sellel kõigel pistmist avaliku arutelu sfääri ja võimuga — aga ilmselt jääb teele ette palju muudki.”

Semiosalongi seminarid toimuvad inglise keeles. Ürituse leiad Facebookis siit.

Semiosalong on seminarisari semiootikast, mida sel aastal kureerib Tyler James Bennett ning mis toimub üle nädala kolmapäeviti Genialistide klubis. Ülejärgmisel nädalal astuvad üles Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson ning hooaja viimases Semiosalongis mai alguses kõnelevad Tyler James Bennett ning Daniele Monticelli. Hoia silma peal Semiosalongi Facebooki lehel ning blogil.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Sõbralik semiootika – intervjuu Piret Karroga
Piret Karro.
11 min

Sõbralik semiootika – intervjuu Piret Karroga

2014. aasta juunis ilmus raamat pealkirjaga „Sõbralik semiootika: Semiosalongi tekste aastast 2011-2014”. Ent see, mis on paberil, on vaid osa neli aastat kestnud elavast Semiosalongi seminarisarjast, mille peamiseks eestvedajaks on olnud Tartu Ülikooli semiootikatudeng Piret Karro. Ajasime natuke juttu Semiosalongi ja…
Tartus alustab lugemisrühm soouuringutest taasiseseisvunud Eestis
Lugemisrühma korraldaja Mirt Kruusmaa. Foto: Lauri Kulpsoo
Lugemisrühma korraldaja Mirt Kruusmaa.

Tartus alustab lugemisrühm soouuringutest taasiseseisvunud Eestis

Sel kevadel on Tartus võimalus osaleda lugemisrühmas, mille fookuses on soouuringud kohalikus postovetlikus ühiskonnas. Järgmine kogunemine toimub sel pühapäeval, 26. märtsil kell 18 aadressil Jakobi 2-337 ning lugemisele võetakse Anu Naruski artikkel „Eesti naised ja ratsionaalsed valikud”.
Tartmusis esitletakse Anna-Stina Treumundi kataloogi
,
1 min

Tartmusis esitletakse Anna-Stina Treumundi kataloogi

Neljapäeval, 6. aprillil kell 18 esitletakse Tartu Kunstimuuseumi raamatupoes värskelt ilmunud Anna-Stina Treumundi loomingu ülevaatekataloogi.
Müürileht