Septembrikuu lõpuni on Vabaõhumuuseumis avatud kunstnik Marianne Jõgi paariaastase uurimistöö tulemusel teostunud kaks arhitektuurset installatsiooni nimega „Metatalu elemendid”. Tegu on Eesti kontekstis haruldaselt ambitsioonikate maakunsti teostega, millel on inimestele teraapiline ja stressi vabastav toime.
„Hele teekond. Interauraalne kontuur” asub muuseumi vanas veskis ning mikrofoni hingates kajab vastu kogeja enda hingamine koos erinevate loodusilmingute nagu tuulepuhangu, sookurgede laulu ja veevulina häältega. Veskilkäijale on see läbi aegade olnud helge kogemus ja teose eesmärk on läbi loodud ruumi tajuda mõõtmata aega. Olemist kirjeldatud keskkonnas võib võrrelda mediteerimisega, mis kutsub esile alfa-laineid ajus, rahu ja heaolutunnet.
„Interauraalne kontuur I” asub muuli ääres. Teoseni pääseb paadiga või ka jala läbi madala merevee. Seal on koht omaette mõtisklemiseks. Septembri lõpuni saab installatsiooniruumis viibides jälgida Lüüra tähtkuju kõige heledama tähe Veega näilist liikumist tähistaevas. Kuigi me oleme harjunud mõtlema Põhjanaelast kui absoluudist, toimub Põhjanaela ja Veega vahel tsükliline liikumine, mis on inimmeelele hoomamatult pikaajaline ning mille tulemusel vahetub nende kahe vahel polaartähe roll. Teos, mille vormiloome põhineb inimese tajueelistuste uurimise tulemustel, aitab kogeda mikro- ja makrotasandi pendeldamisi meie peene närvisüsteemi ja kosmose vahel.
Marianne doktoritöö teemas kajastub küsimus, kuidas mõjutada inimest lõõgastumise, heaolu, loovuse ja õpivõime suunas erinevate stressi maandavate keskkondade kaudu. Seda teadlikku akustilise projekteerimise meetodit, mis ühendab neuroteaduse ruumigeomeetriaga on Jaapanis suurte kontsertsaalide kujundamisel edukalt ja laialdaselt rakendanud teadlane ja praktiseeriv akustik Yoichi Ando, kes on ka Marianne Jõgi väitekirja juhendaja.
Projekt „Metatalu elemendid” on osa Vabaõhumuuseumi 60. juubeliaastale pühendatud programmist.
Marianne Jõgi sündis 1983. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna magistriõppe ning õpib hetkel Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõppes, kus uurib arhitektuurset akustikat ja uudseid keskkonnatehnoloogiaid. Jõgi on tihedalt seotud ka muusikaga ning lõpetanud muusikateooria eriala Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Tema ruumilised teosed aitavad luua seoseid läbi arhitektuurse vormi. Ta on osalenud näitustel ja loomingulistes projektides alates 2005. aastast. 2013. aastal pälvis ta Noore Kunstniku Preemia oma installatsiooni „Kuuldamatud” eest.
„Metatalu elemendid” on avatud septembrikuuni, Eesti Vabaõhumuuseumi 2017. aasta näitusehooaja lõpuni. Neljapäeval, 17. augustil toimub arenduskeskuse „Ateljeevisiitide” sarjas kohtumine Marianne Jõgiga Vabaõhumuuseumis, kus ta räägib teoste saamisloost ja taustast.
