Post-sotsialistlikud linnataristud: kas eemaldumine sotsialismist ja kas alati paremuse suunas?

Reedel, 11. augustil toimub Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis seminar, kus linna infrastruktuuri puudutavatel teemadel arutlevad Saksamaa, Suurbritannia, Serbia ja Tallinna ülikoolide sotsiaalteadlased.

Reedel, 11. augustil toimub Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis seminar, kus linna infrastruktuuri puudutavatel teemadel arutlevad Saksamaa, Suurbritannia, Serbia ja Tallinna ülikoolide sotsiaalteadlased.

Lõpetamata taristuobjekti jäänukid: trollibussiide postid Khujandi servas, Põhja-Tadžikistanis. Foto: Wladimir Sgibnev

Lõpetamata taristuobjekti jäänukid: trollibussiide postid Khujandi servas, Põhja-Tadžikistanis. Foto: Wladimir Sgibnev

Kuidas vesi ja soojus kodudesse jõuab või rongid sihtpunkti saavad, paistab meile esmapilgul inseneride pärusmaa. Samas näitavad sagedased rongiliinide, autoteede, rohealade, energiavõrgustike vaidlused, kui palju need teemad meid kõiki puudutavad. Taristu ei ole pelgalt materiaalne võrgustik, vaid oluline on ka see, kuidas inimesed seda kasutavad. Kuna inimesed kannavad edasi arusaamu ja praktikaid, mis pärinevad varasematest sotsiaal-tehnilistest süsteemidest, siis ei saa infrastruktuuri muutused toimuda hetkega. Post-sotsialismis põrkub sageli keskselt planeeritud taristu järjest individualiseeruva ja neoliberaliseeruva ühiskonnakorraldusega. Soovime tõstatada arutelu, kas linnataristute arengud post-sotsialistlikus ühiskonnas on olnud kõikearvestav ja edasiviiv.

Seminaril astuvad üles Daniela Zupan ja Carola S. Neugebauer RWTH Aachenist Saksamaal, Deana Jovanovic Keele’i Ülikoolist Suurbritannias ja Belgradi Ülikoolist Serbias, Wladimir Sgibnev Leibnizi regionaalteaduste instituudist Saksamaal ja Tauri Tuvikene Tallinna Ülikoolist.

Seminar toimub inglise keeles. Ürituse leiad Facebookis siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Nostalgia võim
Terve Ida-Euroopa on täis inimesi, kes unistavad kohtadest, kus nad ise ei ela. Foto: Kaarel Nurk
Terve Ida-Euroopa on täis inimesi, kes unistavad kohtadest, kus nad ei ela.

Nostalgia võim

Ka idaeurooplases võib Nirvana kuulamine igatsust tekitada, olemata ise 90ndate USA grungekultuuri kogenud – see on üks näide, kuidas postsovetlike riikide inimesed kipuvad elama keha idas, aga pea läänes, kirjutab Tanel Rander oma näitust „Kolmas tee” saatnud essees.
Mobiilse maailma unistuste arhitektid
Digitaalsed nomaadid on ideaalsed postmateriaalse ühiskonna eestkõnelejad.

Mobiilse maailma unistuste arhitektid

Rännukire rahuldamiseks ei pea enam ootama pensionipõlve ega isegi mitte suvepuhkust. Digitaalsed nomaadid on ühendanud tehnoloogia kaasabil töötamise ja reisimise, esitades oma tegevusega väljakutse ettevõtetele, linnaplaneerijatele, pankadele ja riigile.
Romade holokaust – mälust, kunstist ja aktivismist
8 min

Romade holokaust – mälust, kunstist ja aktivismist

Eva-Liisa Roht-Yilmaz kirjutab Okupatsioonide muuseumis 1. oktoobrini lahti olevast näitusest „Miranda – mustlaste holokaustˮ ning selgitab miks on oluline romade ajaloost, eluolust ja kultuurist rääkida.
Müürileht