Liibanonis algasid Eesti lühifilmi võtted

Lähis-Idas Choufi mägedes toimuvad sel nädalal uue Eesti-Liibanoni lühifilmi „Hea Karjane” filmivõtted.

Lähis-Idas Choufi mägedes toimuvad sel nädalal uue Eesti-Liibanoni lühifilmi „Hea Karjane” filmivõtted.

Said Serhan, kes mängib Ibrahimi. Foto: Liis Orav (Nafta)

Said Serhan, kes mängib Ibrahimi. Foto: Liis Orav (Nafta)

Tõsielusündmustel põhinev film jutustab loo Ibrahimist, kes on mitmendat põlve farmer. Ajal, mil tema karja hävitab laastav taud, tuleb ka temal teha mitu rasket valikut. Ühel päeval saab Ibrahim aga üsna muretul toonil kõne oma nooremalt vennalt Omarilt, kes palub kasutada isatalu serval paiknevat abihoonet millekski, millest Ibrahim mitte midagi kuulda ei taha.

Peaosadesse on valitud Liibanoni noorema põlvkonna silmapaistvad näitlejad Said Serhan ja Tarek Yaacoub ning kõrvalosades mängivad Eesti näitlejad Ott Kartau ja Riho Vahtras. Esimene võttepäev toimub Choufi mägikülas, kus toimub ka enamik tegevusest, filmitakse ka Deir El Qamari linnapildis ja kohalikus mošees.

„Hea Karjase” režisöör Evar Anvelt on noor filmilooja, kes on tuntust kogunud Tehnoloogilise Päikse artistina, ent filmitööstuses tegutsenud üle 10 aasta, seda peamiselt postproduktsioonis ühe hinnatuima koloristina. „Hea Karjane” on Anvelti debüütfilm.

Peale „Hea Karjase” filmitakse Liibanonis ka Eesti esimene virtuaalreaalsuse-lühimängufilm „Beqaa VR”, mida lavastab Rain Rannu, kes on tuntud kui tehnoloogiaettevõtja ja mängufilmi „Ameerika suvi” režissöör.

Filmi tootjafirmad on Nafta Films Eestist ja TheTalkies Liibanonist ning mõlema filmi planeeritav esilinastus on 2017. aasta talvel.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Ühe loomulik on teise lubamatu ehk Piiride tundmaõppimine Omaanis
Zayed on Omaani kõige suurema, umbes 500 000-liikmelise Al Ghafri hõimu juht. Foto: Marit Sirgmets
Zayed on Omaani kõige suurema, umbes 500 000-liikmelise Al Ghafri hõimu juht.

Ühe loomulik on teise lubamatu ehk Piiride tundmaõppimine Omaanis

Kus sa oled? Omaanis. Omaan? See on Araabia poolsaare tipus, Saudi Araabia, Emiraatide ja Jeemeni vahel. Kuidas seal on? Kas sa pead hijab’i kandma? Kas sa tohid seal autoga sõita? Kas sa alkoholi tohid juua? Kas seal…
Arvustus: Prantslaslik afäär fantoomidega
Charlotte Gainsbourg ja Marion Cotillard filmis „Ismaeli vaimud” Foto: Jean-Claude Lother (Why Not Productions)
Charlotte Gainsbourg ja Marion Cotillard filmis „Ismaeli vaimud”
4 min

Arvustus: Prantslaslik afäär fantoomidega

Prantsuse filmitegija Arnaud Desplechini värskeima soorituse „Ismaeli vaimud” keskmes on lugu Ismael Vuillardist, räsitud ja endaga pahuksis, ent selle arvelt mitte sugugi toorest eluisu ega kirglikkust minetanud keskealisest filmiloojast, kelle naine Carlotta on olnud jäljetult kadunud juba kakskümmend aastat.
Müürileht