„Cigarettes After Sex”, samanimelise Texase ambient-popbändi debüüt, mõjub, nagu piiluksid kellegi magamistuppa, avastaksid sealt paari omavahel põimununa ja jääksid neid hüpnotiseeritult jälgima – sa tead, et ei peaks seal olema, aga ei suuda lahkuda.
Albumi avab „K”, aus armumislugu, mis, nagu suurem osa bändi liidri Greg Gonzaleze loomingust, põhineb isiklikel mälestustel. Laulusõnad tekitavad nostalgiat, jäädes samas väga lihtsaks. Kohati liigagi, jättes mulje pealt kuuldud vestlusest. Näiteks read „I remember when I first noticed that you liked me back // We were sitting down in a restaurant waiting for the check”.
Plaat lõpeb üllatava looga „Young & Dumb”, mis jutustab lausa kibestunult neiust, keda kirjeldatakse kui „the patron saint of sucking cock”. Gonzalez suudab siiski hoiduda küünilisusest, jäädes õrnaks ka kaotustes. Kuigi toonilt erinev, ei saa öelda, et loo meloodia kuigi palju eelmistest eristuks. Liiga lihtsad tekstid, liiga lihtsad meloodiad – täpselt selline muusika, mida ma ei salli. Kõik lood paistavad olevat ühes helistikus ning sarnaselt hüpnotiseerivad, mis paneb endalt küsima, miks Cigarettes After Sex mulle nii kohutavalt meeldib, ent meeldib ometigi.
Muusikast kumab ka hiliste viiekümnendate igatsev-süütut romantikat ja melanhooliat. Gonzalez hindab tolleaegset siirust ja kirglikkust ning just need kaks märksõna jäävadki albumi lõppedes kõlama.
