Brigitta Davidjants esitleb Topsis raamatut „(Mitte just) armastuslugu”

Neljapäeval, 11. jaanuaril algusega kell 18 esitleb Brigitta Davidjants Topsis oma debüütromaani, mis pakub kriipivat lugemist tüdrukuks olemisest üheksakümnendate Tallinnas. Pärast esitlust järgneb pidu Femme Fatale, kus õed Brigitta, Jaana ja Kristiina Davidjants valivad vastava ajastu tantsumuusikat.

Neljapäeval, 11. jaanuaril algusega kell 18 esitleb Brigitta Davidjants Topsis oma debüütromaani, mis pakub kriipivat lugemist tüdrukuks olemisest üheksakümnendate Tallinnas. Pärast esitlust järgneb pidu Femme Fatale, kus õed Brigitta, Jaana ja Kristiina Davidjants valivad vastava ajastu tantsumuusikat.

Jaana ja Brigitta Davidjants 1990ndatel. Foto: erakogu

Jaana ja Brigitta Davidjants 1990ndatel. Foto: erakogu

Tukastame hommikuni,” ütleb Ardo ja kustutab tule. „Ma magan siis sinu kõrval. Kui sind muidugi ei häiri, et ma norskan.”
Ent nad uinuvad päriselt alles vastu hommikut. Riided on voodi ees hunnikus maas. Rebeka teksade peal vedelevad Ardo aluspüksid, sealsamas on Rebeka pluus ja Ardo raske metallist püksirihm. Rebeka tajub, et ta hääl kõlab pimedas toas veidralt kumedana.
„Ma ei tea, ma olen natuke noor nagu.”
„Proovi aru saada, mina vaatan sind mehe pilguga.”
„Sa oledki must kümme aastat vanem.”
„Jah, ja tahan sind hirmsasti!”
„Ma pole nagu valmis. Ma peaksin ka nagu päriselt tahtma.”
„Jah, sul on õigus. Täiesti. A’ mis klassi sa lõpetad?”
„Üheksanda.”

Rebeka on oma klassi veidrik. Ta jälestab kooli, tuiab vabal ajal sõbrannadega vanalinnas ning kulutab kogu taskuraha kassettidele, raamatutele ja odavale veinile. Rebeka otsib ka armastust ning leiabki selle. Tõsi, armastus pole selline, nagu ta arvab, ega tule sealt, kust ta seda ootab. Aasta on 1998, alkoholi saab putkast kätte ööpäevaringselt ning tutvusi sõlmitakse trollipeatuses.

Ürituse leiad Facebookis siit.

Loe romaani katkendit Feministeeriumist.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Head tüdrukud halbadel deitidel
Kaader multifilmist „Kaunitar ja koletis”
5 min

Head tüdrukud halbadel deitidel

Disainer Jaana Davidjants kirjutab, kuidas määrab avalik ja isiklik sfäär seda, millist käitumist naistelt oodatakse ning sellest, et vihane olla on tegelikult okei.
Arvustus: Kes kardab valimisvaatlejat?
6 min

Arvustus: Kes kardab valimisvaatlejat?

Kuigi Anna-Maria Penu on oma uues romaanis Uganda „enam-vähem demokraatlike” valimiste suhtes kriitiline, jäävad tema esitatud üllad moraalsed argumendid riigi ajaloolisest ja sotsiaalsest olukorrast kaugeks.
Müürileht