Chris Carter – Chemistry Lessons Volume 1 (Mute, 2018)

Chris Carter suurt tutvustust ei vaja – tegemist on industriaalmuusika ühe pioneeriga, kes on viimase nelja aastakümne jooksul erinevate projektide raames hulganisti muusikat loonud, kattes mitmeid elektroonikažanre.

Chris Carter suurt tutvustust ei vaja – tegemist on industriaalmuusika ühe pioneeriga, kes on viimase nelja aastakümne jooksul erinevate projektide raames hulganisti muusikat loonud, kattes mitmeid elektroonikažanre.

Pärast 17 aastat leidis ta, et on aeg anda välja uus sooloalbum. Materjal on tugev – plaadil on veidi retrohõngu, mille eest vastutavad modulaarsed süntesaatorid, mida siin ohtralt kasutatud on, ning arvatavasti on tegemist taotlusliku helilise nostalgitsemisega. Kuid retro ja nostalgia on siin vaid varjud, sest muusika on kompositsiooni poolest pigem uudne ja vägagi nüüdisaegne.

Lugusid on palju ning kuigi žanriliselt on siin võimalik liikuda ambient’ist techno’ni, on need koherentsed, omavahel sobituvad ning üpriski lühikesed. Liiga lühikesed. Just siis kui hakkad tõsiselt helimaastikku sisse vajuma, olgu see siis rohkem ambient’i touch’iga või hoopis tempokam lugu, saab see ootamatult otsa. Vajumine kaob ning asendub raske kukkumisega otse vastu maad.

Tunnen, et plaadile kui tervikule oleks tulnud kasuks lugude arvu kärpimine ning tugevamate palade edasiarendamine, et neist saaksid teosed, mis seisavad Chris Carteri suures diskograafias kõige kõrgemate saavutuste kõrval. Sellest hoolimata on tegemist väga hea n-ö vinjettide koguga, mis jääb pikaks ajaks meelde.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

The Soft Moon – Criminal (Sacred Bones Records, 2018)

The Soft Moon – Criminal (Sacred Bones Records, 2018)

Neljanda plaadini jõudnud The Soft Moon ehk Luis Vasquez jätkab enesepiitsutamist.
Wolfgang Tillmans – Heute Will Ich Frei Sein EP (Fragile, 2018)

Wolfgang Tillmans – Heute Will Ich Frei Sein EP (Fragile, 2018)

Informeeritud sootsiumile ei ole ilmselt uudis, et muidu fotograafina nime teinud Wolfgang Tillmans on viimastel aastatel ka muusika kallal nokitsenud. Kui niipidi vaadata, siis eks see kõik üks aparaatide värk ole, mis siin ikka üllatuda.
Erinevad esitajad – I Could Go Anywhere But Again I Go With You (Posh Isolation, 2018)

Erinevad esitajad – I Could Go Anywhere But Again I Go With You (Posh Isolation, 2018)

Posh Isolationi esimene puhtalt digitaalne, kuid järjekorras juba 207. väljalase „I Could Go Anywhere But Again I Go With You” on laiahaardeline kogumik, mis koosneb 24 träkist, kõik erinevate artistide produtseeritud.
Müürileht