Etenduskunstide nädal Narvas avatakse dokumentaallavastuse ja kontserdiga

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks rajatav Vaba Lava Narva teatrikeskus avatakse etenduskunstide nädalaga. Avapauk antakse 1. detsembril esietenduva Venemaa lavastaja Dmitri Jegorovi muusikalise dokumentaallavastusega „TRANSIIT. Peatage muusika”.


Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks rajatav Vaba Lava Narva teatrikeskus avatakse etenduskunstide nädalaga. Avapauk antakse 1. detsembril esietenduva Venemaa lavastaja Dmitri Jegorovi muusikalise dokumentaallavastusega „TRANSIIT. Peatage muusika”.

Foto: Press

Peale etendust tähistatakse Vaba Lava Narva avamist kontserdiga, millele lähevad müüki eksklusiivsed 100 piletit. Laval on Tõnis Mägi, Marju Länik, Jarek Kasar jpt koos Estraadiraadioga, konferansjee on Peeter Volkonski.

Teater R.A.A.A.Mi „TRANSIIT. Peatage muusika” on muusikaline dokumentaallavastus eesti muusikute gastrollidest Nõukogude Liidus. Lavastus tugineb muusikute ja muusikaga seotud inimeste intervjuudel (sh Tõnis Mägi, Anne Veski, Peeter Volkonski, Ivo Linna, Tõnu Trubetski). Lavastaja on Dmitri Jegorov (Venemaa), laval astuvad üles Ivo Uukkivi, Jarek Kasar, Veiko Tubin, Martin Kõiv, Marten Kuningas, Pavel Botsarov ja Steffi Pähn.

Töö lavastusega on kestnud kaks ja pool aastat. Lavastuse autorid vestlesid ca 50ne Eesti muusikainimesega – lauljatega, heliloojatega, muusikutega, produtsentidega, tehnikutega, kriitikutega. Nende vestluste põhjal on valminud lavastus sellest ajast, mil eestlastest artistid kogusid Nõukogude Liidus viis korda päevas staadionitäie
publikut. Ajast, mil lääne süntesaatorid maksid natukene vähem kui nõukogude auto. Ajast, mil punkari harja eest võis miilitsalt rahulikult peksa saada. Ajast, mil kõik ihkasid vabadust. Ajast, mil Eesti sai vabaduse. Ajast, mil vabaduse hind oleks võinud osutuda hirmuäratavalt kõrgeks.

Mängivad Ivo Uukkivi (tekst, löökpillid), Jarek Kasar (tekst, vokaal, klahvpillid), Veiko Tubin (tekst, akordion), Martin Kõiv (tekst, kitarr), Marten Kuningas (tekst, vokaal, kitarr), Pavel Botsarov (tekst, vokaal) ja Steffi Pähn (tekst, vokaal, bass).

Lavastuse on produtseerinud teater R.A.A.A.M ja kaasprodutsent on Vaba Lava. Esietendusele sissepääs 1. detsembril on kutsetega. Järgmised etendused 17., 18. 12, 27., 28.01 Vaba Lava teatrikeskuses Tallinnas ja 24. ja 25. jaanuaril Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Tutvu lähemalt programmiga.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Galerii: Vaba Lava avamine

Galerii: Vaba Lava avamine

Etenduskunstide keskuse Vaba Lava ja samas hoones asuva tänavatoidurestorani Foody Alleni avamisega on Tallinn jälle ühe kultuurisõlme ja toidukoha võrra rikkam.
Kiirkohting: Ann Mirjam Vaikla
Ann Mirjam Vaikla. Foto: Jacques-Henri Heim
Ann Mirjam Vaikla.

Kiirkohting: Ann Mirjam Vaikla

24. ja 25. augustil leiab Narvas aset rahvusvaheline linnaruumilabor „NARVA – DETROIT: Postindustriaalsed piirilinnad – kuhu edasi?”. Narvas toimuvast rääkisime Narva kunstiresidentuuri juhi Ann Mirjam Vaiklaga.
Narva peaarhitekt Ivan Sergejev: Tahan muuta seda, kuidas kohalikud elanikud ja ülejäänud Eesti Narvat näevad
Vasakult Ivan Sergejev ja Francisco Martinez. Foto: Ilja Smirnov
Vasakult Ivan Sergejev ja Francisco Martinez.
6 min

Narva peaarhitekt Ivan Sergejev: Tahan muuta seda, kuidas kohalikud elanikud ja ülejäänud Eesti Narvat näevad

Piirilinna meeleolude kirjeldamiseks sobib kõige paremini mõiste „posttraumaatiline stressihäire”, ent kui positiivsele tähelepanule lisaks jõuavad linna investeeringud ja inimesed, hakkavad ka minevikus tekkinud haavad tasapisi paranema.
Müürileht