Kes kaitseb Inglismaad?

Sõpruse kino festival „Jumal, kaitse Inglismaad!” toob 15.–21. aprillini vaatajateni seitse briti autorifilmi, sealhulgas Stanley Kubrickult, Robin Hardylt ja Mike Hodgesilt.

Neil päevil, mil britid ähvardavad Euroopa Liidust lõplikult lahku lüüa – jäägu selle leppega, kuidas jääb –, on igal juhul just õige aeg meenutada hellusega üht Suurbritannia poole sajandi tagust kuldaega ja pöörata pilgud briti kino 1970ndatesse!

Kaader filmist „Barry Lyndon”

Sõpruse kino festival „Jumal, kaitse Inglismaad!” toob 15.–21. aprillini vaatajateni seitse briti autorifilmi, sealhulgas teosed Stanley Kubrickult („Barry Lyndon”, 1975), Robin Hardylt („Puuslik”, 1973) ja Mike Hodgesilt („Tapke Carter”, 1971).

1970ndad aastad on Briti filmikunstis unustamatu aeg. Suuri kassafilme jäi varasemast vähemaks, sest Hollywood tõmbas oma investeeringuid kokku ja televisioon köitis üha rohkem meeli, kuid seda enam kerkis esile tõeliselt isikupärane looming, mida toetas jõudsasti Briti Filmiinstituut. Juba varem tuntuks saanud režissööridest lõid uusi meistriteoseid Alfred Hitchcock, Stanley Kubrick, John Schlesinger, Ken Russell, Lindsay Anderson ja Ken Loach ning uute loojatena tõusid esiplaanile Nicolas Roeg, Mike Leigh, Robin Hardy ja Mike Hodges.

Esimesena filmina tulebki Sõpruses näitamisele vanameister John Schlesingeri sarkastiline ja ebakonventsionaalne suhtedraama „Neetud pühapäev”, mis võitis 1972. aastal viis Briti Filmiakadeemia BAFTA auhinda, sealhulgas parima filmi, lavastaja, mees- ja naispeaosatäitja preemia.

Juba 1950ndail esimesed täispikad filmid lavastanud Stanley Kubrick oli 1970ndaiks saavutanud suurmeistri kuulsuse ning lõi just tollal oma skandaalseima teose „Kellavärgiga apelsin” ja Thackeray romaani „Barry Lyndon” ekraniseeringu, millest viimane samuti festivalil linastub.

Samuti on kavas Nicolas Roegi „Etendus”, millega režissöör tegi 1970. aastal alles 42-aastasena oma lavastajadebüüdi. Film algab jõhkra põnevusdraamana ja kandub vaikselt psühhedeelsetesse fantaasiatesse. Briti sotsiaalrealismi käilakuju Ken Loachilt on oodata vahedat ühiskonnatunnetust draamaga „Pereelu” ning Lindsay Andersonilt sürrealistlikku draamat „Õnneseen”, mida on nimetatud kapitalismikriitiliseks poliitmanifestiks, ent see on vaid katse kirevat sketšijada mingi ühise nimetaja alla viia.

Samuti tasub ikka ja jälle meenutada Robin Hardy debüütfilmi „Puuslik”. Anthony Schafferi samanimelise näidendi ekraniseeringut on püütud aegade jooksul liigitada õudusfilmi, fantastika ja komöödia alla, kuid ühtegi žanrisse päriselt mahtumata mõjub ta publikule tänapäevani ühtaegu vaimustavalt ja heidutavalt.

Retrospektiivi lõpetuseks pole aga loomulikumat valikut kui Mike Hodgesi gangsteridraama „Tapke Carter”, mille nimiosas särab Michael Caine ja mida paljude küsitluste raames on hinnatud Briti kõigi aegade parimaks mängufilmiks.

Lisainfot leiad Sõpruse kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

HÕFF kummardab Vene ulmeanimatsiooni meistri ees
„Tagasitulek”, kogu maailm üritab äratada kosmoses uinunud kosmonauti.
2 min

HÕFF kummardab Vene ulmeanimatsiooni meistri ees

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival tutvustab esimest korda Eestis põhjalikumalt Vene teaduslik-fantastiliste animafilmide režissööri Vladimir Tarassovi loomingut.
Otsides mürast väljapääsu. Intervjuu Martti Heldega
,
19 min

Otsides mürast väljapääsu. Intervjuu Martti Heldega

Moodsa ühiskonna infoorgia, loominguline pohmelus ja kaosest korra loomine – mustvalget pildikeelt armastav režissöör sõnastab oma loomingut ja mõistatab, milliseid siirdeid filmikunst väljapoole peaks ajama.
Arvustus: Vaikus kui suhtlusvahend
Rea Lest ja Reimo Sagor. Kaader filmist
5 min

Arvustus: Vaikus kui suhtlusvahend

„Skandinaavia vaikusest” on küllaltki raske rääkida, reetmata filmi teksti ja ülesehitusse pikitud üllatusi. Kõige ilmselgemalt võiks öelda, et „Skandinaavia vaikus” on krimitriller, teekonnafilm ja ka omamoodi põhjamaine üldistus. See on lugu psühholoogilistest traumadest, häbist ja hirmust.
Müürileht