Värske projekt Seltskond Pargis, mille taga seisavad produtsent Luurel Varas ja ansamblist Ouu tuntud Hyrr Innokent Vainola, teeb pealtnäha just täpselt seda, mida võiks tegijaid arvestades oodata.
★★★★★
Varas lükkab käima maitsekad hiphopibiidid, aga ei anna neile erilist hoogu, vaid jätab need lihtsalt ootusärevalt tiksuma. Vainola toob sinna juurde õrna psühhedeeliat ja lisab oma sügava vokaaliga värvikirevust. Aga kas keegi oleks kunagi arvanud, et need kaks poolust võiks omavahel kokku sobida? Eesti alternatiivpopis juhtub harva üllatusi, mis ootamatu sobivusega pahviks löövad.
„6 pala öisest pealinnast” keerleb peoeufooria ümber, aga see pole mingi lorilaul, joobnud egoism ega kõvatamine, kaugel sellest. Ilmselt pole peomelust kunagi varem niiviisi lauldud, justkui pehmelt voolates, nõtkelt läbi öö kulgedes. Kraad juurde ja see võiks olla kitš, aga praeguses tasakaalus, kus laisad bassid segunevad kumedate vokaalidega, võiks see pidu üha kesta. Kodumaise popmuusika kontekstis saab võtta koosluse Seltskond Pargis debüüdi mõtteliseks lähtepunktiks Marten Kuninga esikplaadi „Janu”, milles oli samamoodi joovastust ning ekstaasi, kuid nii raugelt ja läbitunnetatult, et sellest lihtsalt ei tüdine.
Napilt 20 minutit kestev lühialbum täidab kõhtu just parasjagu, et see pärast viimast lugu uuesti käima panna. Ja siis üha uuesti ja uuesti. Ideaalpopp, kus kõik on nii täpselt paigas, et sa tahad lihtsalt nende lugude sees supelda ja sinna reaalse maailma eest peitu pugeda.
