„Kui mõte läheb uitama, keskendu hingamisele. Hinga pikalt sisse ja sama pikalt välja.”

★★★★☆

Liis Ringi kuulates on peas kohe mitu mõtet. Millal ta hingab? Ringhingamine see pole, kuid kogu õhu liikumine, nii sees kui ka väljaspool keha, on muusikasse kombineeritud. Samaselt kraksude ja krabinate, klaviatuuri trükkimisklõbina ja eluga ümberringi.

Paganas, see esimene lugu teeb mind nii rõõmsaks!

Mitmes palas korduvad koputused justkui lavaproovi ajal Türi kultuurimajas. Kui korraks mikri haarad ja esined kergelt edvistades hetkega välja mõeldud etüüdiga. Mida sa lindistaksid, kui diktofoni päevaks enda kätte saaksid?

„28, in flames” kõlab nagu istuksid sõbranna köögis, aken on lahti ja ta teeb teed. Hakkan tajuma, et nii teetegemine, justkui endamisi lauldud mõtted ning saatjaks salvestatud linnud ja krõbinad annavad kõik plaadile sooja värvi. Sõrmitsetud kitarr ja ahh, jälle üks hoitud pikem paus lindudele!

„Mundane Magic” paneb muigama ja nautima. Vaoshoitud, samal ajal taustaks sagedased pulgalöögid (või arvuti). Plaadil on tihedust ja paljusust, kuid ta ei karju kunagi sinust üle. Täiesti yin-joogalikult ootab ära, et sa ise poosi vajuksid. Hetkel, mil mõtlemise lõpetad ja usaldad, vajutad selle käima õhtu jooksul neljandat korda järjest.