Nagy Bögö on otsustanud lasta uue albumi välja mitmes jaos ning „Erinevad maailmad I” tõmbab bändi helikeelele (ja usutavasti ka uutele fännidele!) lahti värske ja konkreetse värava.

★★★★★

Kui esimene plaat keskendus vaid instrumentaalmuusikale, siis nüüd koondub tähelepanu ka pärimuslikele tekstidele ja lauluhäältele, mis siristavad täies koosseisus popisugemetega folkrokki. Ja mitte ainult.

Bändi raskevarustus – rida eritämbrilisi puhkpille – on esindatud ka sel plaadil. Hoolega annustatud torupill, flööt ja sopransaksofon ei tekita omavahel hõõrdumisi, vaid sobituvad lausa meisterlikult erisuguste meeleoludega. Värskendav on kuulda uue popmuusika hulgas eestikeelset vokaali, mis ei laula (tavapäraselt) lendamisest või sellest, et aeg on käes, vaid räägib reaalset lugu: vaesele saunamehele kipuvad tuppa metsaelanikud, sademed tulevad katusest läbi jms. Mainitud pala vahemängude jaoks on küll gruuv käsitsi puult nopitud, külmpressitud ja pakendatud. Samuti ei saa mainimata jätta laulu „Sirgu, sirgu, siidivilla”, mis tekitab kohe tahtmise lambakasvatusega tegelema hakata ning millel on eriti kaasahaarav ja läbi lae kasvusuunaga refrään.

Loodetavasti osaleb see ansambel järgmisel Eesti Laulul ja murrab end lõppvaliku salalaekasse, kus on viimasel ajal erilise hoolega hoitud 2010ndate stiilis Spotify club edit’eid ja katkist võõrkeelekasutust. Nagy Bögö on oma muusika läbi komponeerinud ja salvestanud purki parima. Ootan albumi järgmist osa ja soovitan kõigil end kurssi viia!