Tõukejõud: Artur Lääts

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord selgitab Artur Lääts, kes on ka poole kohaga DJ, mida kujutab endast töö ööklubi HALL booker’i ja programmijuhina.


„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord selgitab Artur Lääts, kes on ka poole kohaga DJ, mida kujutab endast töö ööklubi HALL booker’i ja programmijuhina.

Foto: Jaanar Nikker

Sa alustasid DJna. Kuidas sai bookimisest su igapäevatöö ja kas need kaks ametit käivadki peaasjalikult käsikäes?

Mu hea sõber Hugo Mesi oli HALLi programmijuht ja küsis, kas oleksin huvitatud temalt selle töö ülevõtmisest. Kuna olin tegelenud juba peosarja MÜRK algusajast DJnduse kõrvalt ka booking’utega, tundus see loomulik üleminek. Minu missioon on olnud alati eesti techno-maastikku tugevdada ja seda ma DJ ja programmijuhina teha proovingi.

Mis ülesandeid su töö hõlmab?

Programmijuhtimine ja booker’i-töö on natuke erinevad asjad. Viimane hõlmab artistide ja nende agentuuridega suhte loomist ja hoidmist, lõputuid WhatsAppi vestlusi, lepinguid ja e-kirjadele vastamist. Edasine on juba artisti logistika ja majutus. Programmitöö nõuab jällegi, et klubil oleks oma stiil, kõla ja originaalsus. Programmihaldus on palju keerulisem kui booker’i-töö. Sa pead mõistma, milline kõla, DJ või korraldaja sobib HALLi visiooniga kokku. Peab jälgima, et liiga palju samu asju ei korduks, pidevalt kohalike skeene inimestega arutama ja pakkuma neile korraldamisvõimalusi. Samal ajal on vaja organiseerida HALLi majaüritusi ja leida artiste, keda siia kutsuda.

Mille põhjal sa tavaliselt artiste mängima kutsud?

Kõige olulisem on see, kuidas DJ suudab domineerida tantsupõrandat. Kui leian artisti, kelle nime ma pole varem kohanud, siis uurin tema tausta, sette ja proovin aru saada, milline DJ ta on. Praegu on tekkinud mingi veider trend, kus paljud techno-DJd on hakanud mängima 90ndate pop dance’i lugusid, mida sai kunagi osta CDl Statoili bensukast. Ma kutsun neid junk-food-DJdeks ja proovin selliseid booking’uid vältida. 

Hindan pigem artiste, kellel on enda stiil ja kes ei hüppa kogu aeg uue hype train’i peale. Hea DJ on see, kes mängib muusikat, mida sa tahad kuulata, aga parimad DJd mängivad muusikat, mida sa ei teadnud, et sa tahad kuulata. Palju soovitusi tuleb ka meie nn HALLi pere seest. Üht suurimat rolli mängib artisti iseloom. Mõne artisti ja HALLi vahel on tekkinud väga soe side ja sõprus ning neid kutsume alati tagasi. Mõnus on näha, kui välisesineja juba tunneb tantsupõrandat ja suudab viia rahva erakordsele rännakule.

HALL on oluline kasvulava ka noortele alustavatele DJdele ja produtsentidele. Kuidas sa tavaliselt otsustad, kes mängida saab, ja kuidas neid inimesi leiad? 

HALLis on mitu platvormi, kus noored DJd saavad enda muusikakarjääri alustada. Kuna tehniline pool on tänapäeval nii lihtsaks tehtud, on kõige olulisem muusikavalik.

Tihtipeale alustavad nooremad DJd mängimist meie suveõues Suvilas ja teise korruse Mesilas, kus on väiksem helisüsteem ja tantsupõrand. Enamikul noortel DJdel on ka mingi varasem kogemus underground-pidudelt. Sealt edasi jõuavad paljud ka HALLi. Neid, kes alustavad täiesti nullist, on vähe. Tihti mängivad nad peol esimesena ja neil on üks tähtsaimaid rolle üldse: sättida paika õhtu atmosfäär. 

Pakkumisi tuleb palju, aga kui noor DJ saadab mulle enda miksi ja palub, et kuula, siis sellest tihti ei piisa. See peab olema tõesti nii vägev, et ma ei tuvasta enamikku lugusid ja see tekitab mulle peotuju. 

Mis on selle töö negatiivsed küljed?

Võib-olla see, et tööl pole kindlaid kellaaegasid ja võib juhtuda, et oled 24/7 töölainel, kui endale mingeid piire ei sea.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Tõukejõud: Markus Robam
Foto: Hele-Mai Alamaa
3 min

Tõukejõud: Markus Robam

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Markus Robam on sinna küll sattunud, kuid rohkemgi veel kuuleb tema loodud muusikat lavastustes, telesaadetes, sarjades ja filmides.
Tõukejõud: Britt Randma
Britt Randma. Foto: Tiiu Suvi
Britt Randma.
2 min

Tõukejõud: Britt Randma

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib Shesaid.so Estonia esindaja Britt Randma selle globaalse naiste ja vähemuste eest seisva võrgustiku tegevusest ja eesmärkidest.
Tõukejõud: Eva Johanna Lepikov
Eva Johanna Lepikov. Foto: erakogu
Eva Johanna Lepikov.
3 min

Tõukejõud: Eva Johanna Lepikov

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib Tallinn Music Weekis töötav Eva Johanna Lepikov muusikavaldkonna kommunikatsiooni põhitõdedest.
Müürileht