Muusikaprodutsent Rando Arand sai hiljaaegu valmis uue plaadi „Child of the Internet”, mis paneb muusikasse internetikultuuri ja kõiksugused veebiavarustes leiduvad nähtused. Kauamängiva lugudesse on kaasatud ka mitmeid vokaliste ning ta ise peab albumit sillaks peavoolu ja sügavama elektroonilise muusika vahel.
Mis on su enda esimesed ja eredaimad mälestused ajast, kui internet alles laiemalt kodudesse, arvutiklassidesse ja vanemate töökohtadesse jõudis?
Esimese hooga tulevad ikka meelde ulakused; kuidas kõik arvutitundide ajal „RuneScape’i” mängisid või kuidas üks kooliarvuti sai paksult pornot täis tõmmatud. Samas jõudsin suuresti tänu internetile produtseerimiseni ja leidsin palju sama huviga tuttavaid.
Lugude pealkirjad räägivad internetikultuuri nähtustest, olgu nendeks siis OnlyFans, chonky cat meme, krüpto, tumeveeb, DMidesse slaidimine jne. Miks need konkreetsed teemad sõelale jäid?
Mingid teemad olid lihtsalt albumi koostamise ajal aktuaalsed. Samas muutub aktuaalsus internetis väga kiiresti ja seetõttu valiksin praegu albumit alustades võib-olla mõned teised teemad. Eelistasin mingil määral vastuolulisi nähtusi, mille kohta inimestel on palju arvamusi. Mõned pealkirjad on pärit sotsiaalmeedias kuvatavatest teavitustest, nagu „You’re All Caught Up” ja „There’s No One New Around You”. Viimast märkasin juba pea kümme aastat tagasi Tinderis ja vaikselt hakkas kerima mõte, et sellest võiks natuke kurjakuulutava kõlaga pala valmida.
Plaadil teevad kaasa mitmed vokalistid, näiteks Maiduk, Helgi Saldo, Mirtel Pohla ja Kitty Florentine. Kuidas sa neid valisid?
Esimesed katsetused said tehtud koos Hyrr Innokent Vainolaga, kellega oli väga mugav kogu protsessi alustada. Tema salvestas oma vokaali ise ja saatis mulle lihtsalt mitu kihti variatsioone, millega katsetada.
Mitme vokalistiga olin varem tööalaselt kokku puutunud. Olen helirežissöör ja reklaamidele tekste salvestades viskasin mõne sisselugejaga rääkides oma kontseptsiooni õhku. Kuna ma ei ole eriti hea müügimees, valisin eos väga toredad ja muhedad inimesed, kellega on lihtne suhelda ja kes võiksid olla valmis tavatute ideedega eksperimenteerima.
Maidukiga olime juba kunagi ammu krüptost juttu puhunud ja ta oli samal teemal mitu videot teinud. Temaga koos krüptoloo tegemine oli justkui loogiline jätk. OnlyFansi loo puhul teadsin, et tahan värvikat drag’i-artisti. Helgi Saldo oli BFMis minu kursusekaaslane, mistõttu ma ei kartnud üldse talle seda ideed esitleda. Helgi oli kohe valmis hullusega kaasa tulema.
Oled nimetanud seda plaati oma seni kõige kuulajasõbralikumaks albumiks. Kas selle loomine erines märgatavalt sellest, mida oled varem teinud?
Mulle tundub, et juba vokalistide kasutamine suurendab rahva hulka, kelle jaoks see muusika on n-ö aktsepteeritav või kuulatav. Varem oli minu muusika kuulaja üldiselt selline väikestviisi elektroonilise muusika spetsialist – käis underground-pidudel ja -festivalidel, teadis teisi eesti underground-artiste ja oli ise DJ või tegeles muusika produtseerimisega. Spetsialistidele üritasin ikka plaadile paar purakat panna. Seekord tegin aga kõrvale ka lugusid, mis paiknevad justkui peavoolu ja sügavama kraami piiril. Just sellised piirialadel ekslevad albumid, millelt võib leida mitmeid žanreid, panid mind ennast rohkem muusikasse süvenema ja loodan, et minu plaat teeb sama.
Mis on su enda lemmikmeemid või internetis leiduvad nähtused?
Kassimeemid, konnameemid, hülgemeemid, kebabimeemid, kartulimeemid, Helgi Saldo meemid ja raaben kuulep.
