Ühiskondlikke murranguid oleme harjunud ootama infotehnoloogia vallast, kuid nüüd on ravimitööstus tulnud turule tootega, mis on juba muutnud iluideaale, ärimudeleid, sotsiaalset suhtlust ja isegi ööelu.
Ravimitööstuses juhtub tihti, et arendatav ravim osutub plaanitu asemel hoopis paremaks mõne teise haiguse ravimisel. Ravimi kõrvaltoimest saab järsku selle põhitoime. Näiteks Viagra, mis oli esialgu mõeldud kõrge vererõhu raviks, osutus hoopis viljakamaks erektsioonihäirete leevendamisel. Vererõhualandaja kõrvaltoimest on kasvanud välja kultusbränd, mehelikkuse sümbol, mis on jäädavalt mõjutanud ühiskonna hoiakuid seoses meeste seksuaalsusega. Või antidepressandina loodud Bupropion, mis on leidnud kasutust hoopis suitsetamisest loobumise ravimina. Neid näiteid on veel. Viimati läks samamoodi ravimiga, mille vähem tuntud nimetus on GLP-1 retseptori agonist ehk semaglutiid, aga mida tuntakse nime Ozempic all. See on Taani firma Novo Nordiski II tüüpi diabeedi raviks väljatöötatud ravim, mille kõrvaltoimena ilmnes kaalulangus.
Blockbuster-ravim[1] Ozempic sai 2018. aastal Euroopa Ravimiameti heakskiidu II tüüpi diabeedi raviks. Paari järgnenud aastaga saavutas Ozempicu ettenähtust erinev[2] kasutus kaalulangetuse eesmärgil ulatuslikud mõõtmed. TikTokis on vaadatud märksõnaga #ozempic videoid üle miljardi korra, seejuures on 86% üleslaaditud sisust pärit tarbijatelt, mitte tervishoiuteenuse osutajatelt.
Ozempic ja tema konkurendid
Sealt edasi arendas Novo Nordisk välja samal põhimõttel töötava, kuid nüüd juba otseselt kaalulangetuseks mõeldud ravimi. 2021. aastal tõid nad turule Wegovy, mille kannul tulid müüki ka Novo Nordiski peamise konkurendi, Ameerika firma Eli Lilly GLP-1 agonistid Mounjaro (diabeetikutele) ning Zepbound (kaalulangetuseks).
Siinkohal tasub märkida, et Mounjaro müüginumbrid põrutasid 2025. aasta esimeses kvartalis Wegovyst ja Ozempicust mööda. Eli Lilly ravimid on näidanud nimelt kaalulangetuse vallas Novo Nordiski omadest veelgi paremaid tulemusi (21% vs. 15%] keskmine kehakaalu kaotus 15–16 kuu jooksul). Alles viis aastat tagasi oli 10- või 12-protsendiline kaalulangus ülekaalulisuse ravis ulmeline, kui mitte mõeldamatu saavutus.
Tundub pöörane, et nüüdseks on „vaid 15%” Novo Nordiski jaoks piisav põhjus, et oma tegevjuht lahti lasta. Seesama tegevjuht, kelle käe all toodi turule Ozempic, mis päästis toona sisuliselt kogu Taani majanduse stagnatsioonist. Novo Nordiskist sai ühtlasi Euroopa kõige väärtuslikum firma, mis põrutas mööda ka luksuskongolomeraadist LVMH. Aga see selleks, tarbijale on see ju iseenesest hea uudis, et turul on mitu tegijat. Konkurents peaks lähitulevikus ravimi hinna alla tooma ja on juba innovatsiooni soodustanud.
Tänapäevaste kaalulangetusravimite ajalugu sai alguse 30ndatel Ameerikas kasutatud ravimist, mis sõna otseses mõttes põletas inimest seestpoolt aeglase leegiga ja tegi ta sealjuures ka pimedaks.
Nii Eli Lilly kui ka Novo Nordisk pakuvad praegu kord nädalas kõhtu süstitavat ravimit, mis alandab veresuhkru taset, aidates kõhunäärmel toota rohkem insuliini. Selleks võtavad mõlemad ravimid endale GLP-1 hormooni rolli[3], edastades ajule märguande, et sul ei ole (enam) kõht tühi, ja see juhtub tavaoludega võrreldes üksjagu varem.
Ravimit manustav inimene sööb väiksemaid portsjoneid, ei ihka enam rasva- ja süsivesikurikkaid toite, mille tulemusena langeb kehakaal 6–16 kuu jooksul keskmiselt 10–20%. Siinkohal on erakordselt tähtis märkida, et kui ravimi manustamine lõpetada, siis isu langetav toime kaob ajaga, isud taastuvad ja ühes sellega hakkab tõusma ka kaal.
Isegi kui GLP-1 on näidustatud II tüüpi diabeedi ja rasvumise raviks, on selle ettenähtust erinev kasutus pälvinud poleemilist ühiskondlikku tähelepanu, kuna järsku näevad mõned väheses ülekaalus või isegi normaalkaalus olnud kuulsused välja piitspeenikesed (vaata ka Oprah, Elon Musk, Ariana Grande, Katy Perry jne).
Kaalulangetusravimite tume minevik
Tänapäevaste kaalulangetusravimite ajalugu ulatub esimese maailmasõja järgsesse 30ndate Ameerikasse. Juhuslikult avastati, et laskemoonatehastes kasutuses olnud dinitrofenooliga kokku puutunud töötajate kaal langes. Pikemalt aru pidamata toodi turule ravim, mis sõna otseses mõttes põletas inimest seestpoolt aeglase leegiga ja tegi ta sealjuures ka pimedaks. Toode korjati küll 30ndate lõpuks lettidelt, kuid sellega hangeldamine jätkus mustal turul. Alles 2023. aastal klassifitseeriti dinitrofenool ametlikult mürgiks, kuigi tumeveebis liigub ainet siiamaani.
Teise maailmasõja tuules tulid turule mitmed amfetamiinipõhised kaalulangetusravimid. Nende manustamine kulmineerus 70ndatel, kui umbes viiele protsendile Ameerika elanikkonnast oli retseptiravimina speed välja kirjutatud. Inimeste kaal küll langes, kuid seda paralleelselt tõsiste füüsiliste ja vaimsete sõltuvushäirete ning muude kõrvalnähtudega.
Kaalulangetusravimite bad trip lõppes 2020. aastal, kui lettidelt korjati kaheksa aastat müügil olnud lorkaseriin, sest ravim suurendas mitme vähitüübi esinemissagedust. Seega nõuavad iga uue kaalulangetusravimi arendus ja turuletoomine äärmist ettevaatlikkust. Kui võtta arvesse ülekaaluliste inimeste osakaalu jätkuvat kasvu, on võimalikud tervisekahjud väga laialdased ja riskid suured. GLP-1 esialgne ohutusprofiil on paljulubav (kõrvaltoimed piirduvad iivelduse, kõhukinnisuse ja halva tujuga), kuid selle pikemaajaline mõju on endiselt teadmata.
Süstitava ravimiga kaasnevad logistilised komistuskivid on peatselt möödanik. Ravim ei vaja enam külmsäilitamist, mis avab uksed ka näiteks Rio de Janeiro või Mumbai slummidesse.
Kui kaovad valu ja vaev
Olla kõhn on jälle moes. GLP-1 edulugu näitab viimasel kümnendil populaarsust kogunud kehapositiivsuse liikumise varjukülge. Kui siiras see kõik tegelikult oli? Kas kõhnuse ihaldamine on tõesti kunagi üldse vähenenud? Kim Kardashiani kurvikad tuharad on ajalugu, Lana Del Rey on neljakümneselt taas nooruki kehas, Oprah astus kaalujälgijate esinaise kohalt tagasi. Isegi „South Park” pühendas terve osa sellele, kuidas ülekaaluline Cartman võitleb meeleheitel koduperenaistega, kes on kõik riiulid Ozempicust tühjaks ostnud. GLP-1 avastamine ja selle laialdane kasutuselevõtt on tervishoiu perspektiivist vaieldamatult suur võit. Kuid teisalt on see sütitanud ägedaid diskussioone tänapäevaste ilustandardite teemal.
GLP-1 kasutamine on loonud arusaama „õigest” ja „valest” kaalulangetusest. Kaalulangetusele keskenduvad tõsielusaated on olnud populaarsed igal pool maailmas. Põhjust ei ole vaja kaugelt otsida: protestantlik tööeetika, iseloomu kasvatamine ja kannatamine, mis saadavad loomulikku kaalukaotust ja kõhnust, on pea igas ühiskonnas vooruslikud. Selliste omadustega inimestele vaatame alt üles pea igas eluvaldkonnas.
Kaalulangetus ei seisne ainult selles, kui palju keegi on alla võtnud või milline ta keha enne ja pärast välja näeb. Me kõik tahame näha ja mõõta, kui palju keegi on „makrosid lugenud”, vähese süsivesikusisaldusega kodujuustu-keedukana-eineid söönud, pisarates (peaaegu) alla andnud ja jõusaalis rassinud.
GLP-1 turule tulek on tekitanud uut tüüpi hater’id, kes kaevavad internetisügavustest välja enne ja pärast pilte, keskendudes kindlatele sümptomitele, nagu „Ozempicu nägu”, mille põhjal on võimalik otsustada, kas kaalu on langetatud „õigesti” või „valesti”. Sarnane poleemika tekkis ka nullindate alguses seoses maovähendusoperatsioonidega. Nende puhul seisnes aga kannatamine raskes ja pikas operatsioonijärgses paranemises ja operatsiooni endaga kaasnevates riskides. Haters gonna hate – kannatusvaba kaalulangetus on patt.
Elagu proteiinibatoonid!
Kuid mis juhtub toiduainetööstusega, kui suure hulga inimeste toitumisharjumused muutuvad kardinaalselt? Mingil määral süüdistame ju kõik ülekaalulisuse ja rasvumise epideemias toiduainetööstust. See, et letid on täis suhkrust ja küllastunud rasvhapetest pungil tooteid, ei ole ju ometi meie süü. Kuid vaenlane ei maga. Nestlé tuli näiteks välja tootesarjaga Vital Pursuit, mis on suunatud spetsiaalselt GLP-1 kasutajatele, pakkudes maksimaalset toitainerikkust võimalikult väikeste portsjonitena.
Kui sulle on jäänud mulje, et batooniriiul on iga kord toidupoes käies jälle laiemaks veninud, siis see on alles algus – toitaineid täis tillukesed portsjonid on tulnud, et jääda.
GLP-1 toimel tekkinud isutusega kaasneb tihti ka lihasmassi kadu, mida Nestlé püüab leevendada oma uue proteiinipõhise tootesarjaga. Sarnast lähenemist järgivad ka mitmed teised toiduaine- ja toidulisanditootjad – Põhjamaades näiteks Arla Foods või Ameerikas Herbalife. Kui sulle on jäänud mulje, et batooniriiul on iga kord toidupoes käies jälle laiemaks veninud, siis see on alles algus – toitaineid täis tillukesed portsjonid on tulnud, et jääda.
Siinkohal tuleks rääkida kaalulangusest tingitud lotendavatest põskedest, mis annab hoogu juurde praegu populaarsele Botoxi, täitesüstide ning neljaastmelise hommikuse ja õhtuse näonahahoolduse trendile. Mitmed ilutootjad on tulnud välja rea uute toodetega, et kaalulangetuse tagajärjel oma vormi kaotanud näo elujõudu turgutada. Prognooside kohaselt kasutab GLP-1 aastaks 2030 9% ameeriklastest, Eestis on see potentsiaal samuti kõrge, kuna ülekaaluliste osakaal ühiskonnas on viimastel andmetel umbes 50%. See tähendab väga palju proteiinibatoone ja uusi ilutooteid.
Hedonism on surnud
Nagu juba mainisin, pärsib GLP-1 söögiisu. Väiksem isu tähendab vähem koos veedetud aega – toidu valmistamine, selle söömine, nii kodus kui ka restoranis, moodustab aga suure osa meie sotsiaalsest elust. See inimhulk, kellel pole isu ja kellel on süda sageli natuke paha, avaldab kindlasti mõju toitlustusasutustele ja vaba aja veetmise äridele. GLP-1 manustajad tarbivad vähem nii toitu kui ilmselt ka alkoholi (katsu sa veini juua, kui süda läigib). Kui võtta arvesse, et noorem generatsioon tarbib teistel põhjustel juba niigi vähem alkoholi (fitness-suunamudijate plahvatus, sober curious trendid jne), võib toitlustusasutustel ja vaba aja veetmise võimalusi pakkuvatel ettevõtetel endise ärimudeliga jätkamine peatselt keeruliseks minna.
Restoranidele ostab praegu aega juurde fakt, et Ozempic on kuni 2030. aastani kaitstud patendiga, mis tähendab, et seda tohib toota vaid Novo Nordisk. Pärast seda läheb retsept n-ö avalikuks ning ilmselt ilmub turule mitmeid tootjaid, kes pakuvad sama toimeainega ravimit palju odavamalt.
See inimhulk, kellel pole isu ja kellel on süda sageli natuke paha, avaldab kindlasti mõju toitlustusasutustele ja vaba aja veetmise äridele.
Kas GLP-1 ajastul asenduvad õhtusöögid sõpradega ja pereringis millegi muuga ja kui nii, siis millega? Palun ärge öelge, et üheskoos proteiinibatoonide näksimisega. Kuulsin hiljuti ühelt tuttavalt, et tema tüdruksõber on Wegovyga kõvasti alla võtnud, aga temast on saanud team no fun. Ta ei taha enam väljas söömas käia ja isegi mõte tema endisest lemmikkokteilist Spicy Margaritast ajab tal südame pahaks. Mu sõber pole päris kindel, kuidas ta selle uue reaalsusega harjub. Ehk siis ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu suhtenõustajaga.
GLP-1 on ajalooline ravim. Kui võtta arvesse, kui palju on maailmas ülekaalulisi ja rasvunud inimesi, kelle elu võib GLP-1 täielikult muuta, on selge, et seisame palju suuremate muutuste lävel, kui ehk alguses tundus. 2025. aasta suve lõpus teatas Eli Lilly, et nende suukaudselt manustatav GLP-1 tablett on kliiniliste uuringute põhjal sama tõhus kui praegu turul olev süstitav ravim. See tähendab, et süstitava ravimiga kaasnevad logistilised komistuskivid on peatselt möödanik. Ravim ei vaja enam külmsäilitamist, mis avab uksed ka näiteks Rio de Janeiro või Mumbai slummidesse, kus ülekaalulisus on plahvatuslikult tõusnud. Samuti kaovad süstimist saatvad komplikatsioonid ja hirmud. Ehk siis pange vaim valmis, paksud ja peenikesed, varsti läheb süda pahaks!
[1] Ravimitööstuses nimetatakse nii ravimit, mis toodab aastas vähemalt miljard dollarit tulu. Blockbuster-ravimid on üldiselt mõeldud levinud meditsiiniliste probleemide raviks: kõrge vererõhk, diabeet, kõrge kolesterool, astma ja vähk.
[2] Ettenähtust erinev kasutus (off-label use) toimub meditsiinis siis, kui ravimi manustamisel kaldutakse kõrvale ettenähtud näidustustest, annustest, manustamisviisidest või vanuserühmadest, kellele ravim on mõeldud. Off-label-viisidel saab kasutada nii retsepti- kui ka käsimüügiravimeid. Off-label-kasutus on üsna levinud ja üldiselt seaduslik, välja arvatud juhul, kui see rikub eetilisi suuniseid või ohutusnõudeid, kuid sellega kaasnevad terviseriskid ja erinevused õiguslikus vastutuses; off-label-kasutuse turundamine on keelatud.
[3] Edaspidi kasutan artiklis mõlema tootja ravimitele viitamiseks lihtsustatud kuju „GLP-1”, mis on tavapärane ka mittemeditsiinilises kirjanduses.
Liina Haldna on epidemioloog ja tervishoiuekspert, keda huvitavad teemad, mis puudutavad tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavust. Ta elab Viinis.
