Kirjastuste ja raamatupoodide kibedaim tööaeg on teadagi detsembris. Kõikvõimalike informatiivsete aastalõpu pingeridade ja soovitusnimekirjade kõrvale pakume alljärgnevaga ühe üldisema – ja seejuures äärmiselt praktilise – spikri kõigile jõuluvanadele ehk kuus soovitust, kuidas üldse kinkida raamatuid. Millest juhinduda, millega arvestada, kuidas kokku hoida?

1. Loosipakid asutuste või ka sõpruskondade jõulupidudel on meeldivad selles mõttes, et need ei eelda üldiselt üleliia suuri kulutusi, nõnda võibki mure osutuda äraspidiseks: kuidas mahtuda kingitusega etteantud rahalisse ülemmäära seejuures andami kvaliteedis allahindlust tegemata? Küünlad, meepurgid ja sokid on küll toredad, aga veelgi parem on kirjasõna, niisiis soovitan loosipakkidesse ikka alati Loomingu Raamatukogu teoseid poetada. Olgu etteantud maksimumhinnaks 10 või 15 eurot, kindel võib olla, et selle eest saab siit kvaliteetkirjandust. Oluline vihje on veel see, et ehkki toidupoodidest ja kioskitest leiab tõepoolest vaid kõige värskemaid köiteid, siis raamatukauplustes on valik julgelt suurem ning leida võib täitsa mitmete aastate väljalaskeid – ja loomulikult toimib kenasti ka kirjastuse enda e-pood (teinekord eriti väärt teoste puhul kusjuures võtangi ise juba heaga mitu eksemplari, siis kena viimase hetke kinkideks võtta).

Küünlad, meepurgid ja sokid on küll toredad, aga veelgi parem on kirjasõna, niisiis soovitan loosipakkidesse ikka alati Loomingu Raamatukogu teoseid poetada.

2. Aga ka loosipakkidest väljaspool ei eelda ju iga meie tutvus suuri kingisummasid ega loe kupüüre! Teine võimalus n-ö soodsama otsa kirjanduslikke kingitusi soetada, kui meie väike kirjandusturg (mille väikesed tiraažid paratamatult tingivad kõrgemad hinnad) võimaldab, on suuremate võõrkeelte valdajatele tellida raamatuid välismaalt. Aga siin on oluline silmas pidada, et pakkide kohalejõudmine võib ka omajagu aega võtta, eriti aastalõpu tarbimispillerkaares. Kes Amazoni vältida soovib, saab tellimiseks tarvitada näiteks Krisostomuse veebipoe vahendust (lisaks headele hindadele ei maksa sedakaudu kohaletoomine midagi). Aga kindlasti siis jälgige tarneaegu (mille orienteeruv vahemik on ka kenasti kodulehel kirjas), sest kõiki veebipoes pakutavaid raamatuid pole kaupluses või laos kohe olemas, vaid pood ise peab need alles kirjastustest tellima.

3. Inimestele, kes päris igapäevaselt ei loe (aga tahaksid rohkem) ja kelle kirjandusmaitset kinkija liiga hästi ei tea – ämmad-äiad, miniad-väimehed, you name it –, võib raamatute kinkimine olla keeruline, aga et jällegi impersonaalsed küünlad või sokid ainsaks võimaluseks ei jääks, on siinkohal kindlama peale minekuks teosed, mis on kas saanud hiljuti auhindu või olnud mõnel muul põhjusel rohkem n-ö pildis, mille autorid on käinud „Plekktrummis” või „OPis”, andnud pikemaid intervjuusid päevalehtedes või raadios. Romaanivõistluse võiduteosed, debüüdipreemia laureaadid, kulka kirjanduspreemiate nominendid jne jne. Ikka tasub lähtuda ka adressaadi huvidest, kasvõi kõige üldisemas plaanis – igaühele pole vaja ilukirjandust sokutada, äkki hoopis vaadata aimekirjanduse, filosoofia või reisikirjade poole. (Peab ütlema, et mu isiklik käsi küll päris mikrostaaride elulugusid või eneseabilektüüri ostma ei tõuse, aga eks see on ilmselt minu kiiks. Pigem tahan ka jõulutarbijana head kirjandust väljaandvaid kirjastusi – nagu võimaluse korral ka väiksemaid või iseseisvaid raamatupoode – toetada, isegi kui kingitavad teosed mu absoluutsete lemmikute hulka ei kuulu.)

Tingimata tasub arvestada kingi adressaadi olemasolevaid huvisid, aga võib mõelda ka teistpidi: mis inimest lisaks tema erialale veel võiks huvitada?

4. Raamatukaupluste kinkekaardid on tingimata praktilised ja sobivad hästi sünnipäeva- või koolilõpukinkideks, kuid vähemasti minu meelest ei kipu nad jõulukuuse alla iseäranis hästi istuma, kuna kink ise jääb sel juhul tunnetuslikult veel üsna kaugele (kas enne uut aastat üldse veel jõuab poodi?). Parem sel juhul juba kas näiteks teatripiletid või ehk hoopis mõne perioodilise väljaande tellimus, mille kohta saab siis ümbrikusse teravmeelseid vihjeid poetada. Ma ei mõtle siinkohal isegi, et tingimata Müürilehe peaks tellima (kuigi, jumalaeest, kätt ette ka panema ei hakka!), kvaliteetset kultuuriperioodikat on meil küllaga. Seesama Loomingu Raamatukogu, Vikerkaar, Sirp, Looming, Värske Rõhk – võta üks ja viska teist. Või hoopis Akadeemia, Tähekesest rääkimata! Mööda külgi ei jookse maha muidugi ka mõne päeva- või nädalalehe tellimused või miks mitte hoopis näiteks Eesti Loodus! Siingi puhul tuleb tingimata arvestada adressaadi olemasolevaid huvisid, aga võib mõelda ka teistpidi: mis inimest lisaks tema erialale veel võiks huvitada?

5. Neile, kel ATH või lihtsalt kiire ja hektiline elu (või neile, kes commute’ivad rongi või bussiga tööle või reisivad palju), ei pruugi toekate romaanide kinkimine olla kõige otstarbekam plaan, küll aga miks mitte luule- või novellikogud, ilmub neidki meil igal aastal vägagi kvaliteetseid. Alustades „Eesti novelli” kogumikest (mis ilmuvad küll suvel, seega ei ole jõulumüügi ajaks enam kõige-kõige värskemad, aga ega väärt kirjandus poole aastaga ei aegu, kaugel sellest – miinuseks võib olla vaid see, et kõnealune teos võib kingisaajal juba olemas olla) või luuleantoloogiatest kuni arvukate autoriteosteni välja.

Neile, kel ATH või lihtsalt kiire ja hektiline elu, ei pruugi toekate romaanide kinkimine olla kõige otstarbekam plaan, küll aga miks mitte luule- või novellikogud.

6. Viimaks, aga kaugelt mitte kõige ebaolulisemana paneksin kõigile südamele, et unustada ei tohi ka iseennast! Niisiis, kui sa ei ole just päris kindel, et ka ise jõulukingiks raamatuid või just seda õiget lektüüri saad (või ka lihtsalt n-ö igaks juhuks, et oleks valikut), tasub iseeneselegi mõni kogukam või kvaliteetsem (või vastavalt tujule hoopis meelelahutuslikum – jumalapärast, pole vaja tunda siinpuhul valehäbi, vabalt võib võtta ligi mõne krimka või muu guilty pleasure’i) teos varuda. Seda eriti tänavu, kui jõulupühad on kalendris iseäranis kaunilt sätitud, nõnda et aega võiks lisaks muudele jõulutraditsioonidele ju küll ka lugemiseks piisavalt kätte jääda. Siinkohal on vabadust muidugi eriti palju. Näiteks ei pruugi selleks tarbeks valida just äsja ilmunud teost, juhul kui öökapil on juba pikemat aega oodanud õiget hetke mõni väärt raamat. Kui jõulukuu kulutused on niigi suured olnud või kodustesse riiulitesse uusi raamatuid lihtsalt enam ei mahugi, siis võib jõulukirjanduse hoopis aegsasti raamatukogust varuda! Kõik sobib, peaasi et saaks soovi korral kasvõi pikki tunde (või päevi) lugeda.