Holy Motors – Heaven’s Night (Wharf Cat Records, 2026)

„Heaven’s Night” on Holy Motorsi senise loomingu kõige seikluslikum šedööver, kus enamasti hämaratel helimaastikel ringi kapanud bänd asub julgemalt popisäraga flirtima.

„Heaven’s Night” on Holy Motorsi senise loomingu kõige seikluslikum šedööver, kus enamasti hämaratel helimaastikel ringi kapanud bänd asub julgemalt popisäraga flirtima.

★★★★✩

Koosluse puhul on lauale asetatud panused alati kõrged, sest tegemist on ühe silmapaistvaima näitega meie alternatiivmuusika edukast eksportimisest. Suvel ilmunud superträkk „Tallinn täna õhtul” tekitas hetkeks lootust kodumaiseks kannapöördeks, kuid albumiga seda kahjuks ei tehta. Nende esimene väga õnnestunud eestikeelne singel valmis justkui möödaminnes, tehes kõigile selgeks, et Holy Motorsi puhul on kõik võimalik.

Kõik, mida Holy Motors teeb, mõjub nii pingutamata šikilt. Ka oma kolmandal stuudioalbumil nihutatakse mängleva kerglusega neile omaseks saanud helimaailma piire. Tuttavast hämarusest helgib vastu uusi värve, meloodiad tõusevad selgemalt esile ning bänd lubab endale senisest rohkem mänguruumi. Holy Motorsi unenäolisus on endiselt alles, kuid järsku tundub see sensuaalsem ja vahetum. See ei tähenda aga tingimata helgemaid aegu. Unenägu ei hakka veel läbi saama, vastupidi, nüüd on võimalik seda peaaegu puudutada.

Popim kõla ei muuda aga Holy Motorsit sugugi vähem salapäraseks. Albumi suurim õnnestumine seisnebki selles, et Holy Motors ei pea uute võimaluste avastamiseks oma senisest maailmast välja astuma. Popilikumad meloodiad ja vahetum kõla ei mõju järeleandmiste, vaid loomuliku edasikulgemisena. Bänd säriseb sama veetlevalt nagu alati, ent seekord on nende pimeduses rohkem liikumist, tekstuure ja soojemaid noote. Seksapiilist kleepuvad „Hellishly Hot” ja „Tough Crush” on ehk selle ilmekaimad näited. Plaadi nimilugu „Heaven’s Night” ei otsi väljapääsu, vaid sillutab teed uutele kohtumistele. Peaaegu kuue minuti pikkune ballaad „God Is A Feeling” mõjub kui sakraalne mantra. Noir’lik duett „Under My Tongue” Bambara solisti Reid Batehiga viib mind aga tagasi paari aasta eest toimunud The Jesus and Mary Chaini kontserdile, kus Eliann Tulve esitas koos šoti mürapopparitega lugu „Sometimes Always”. Öeldakse, et ära kunagi kohtu oma iidolitega, ent Holy Motorsile on nii see märgiline ülesastumine kui ka varasem koostöö The Brian Jonestown Massacre’i ninamehe Anton Newcombe’iga aina hoogu juurde andnud. Hopp! Galopp! Edasi!

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Pelapäevik: Mäng või virtuaalne proovikas? 

Pelapäevik: Mäng või virtuaalne proovikas? 

„Pelapäevik” on minisari, mis annab võimaluse astuda arvutimänguri kingadesse ning avastada videomängumaailma ja -ruume. Seekord võtame ette mängu „Normal by Proxy”, kus saab proovikas õlut juua, sõpradega jämmida ja trummimasinatega lollitada. Uurime mängu loojalt, miks ta sellise projekti ette võttis ning…
Florian Wahl – Rahutuvi (Kurvad Uudised, 2026)

Florian Wahl – Rahutuvi (Kurvad Uudised, 2026)

Muusikaliseks saab seda albumit nimetada vaid tinglikult. Tegemist on auditiivse performansiga, mille leidmine Spotifyst on kui mõne let’s play leidmine Pornhubist. Postkväär brikolöör Florian Wahl püstitab selle monumendina kõigele, mis toimub 2026. aastal – inimese sees, riigis ja maailmas.
Oumeen – Näitus (2026)

Oumeen – Näitus (2026)

„Telekas sisse, „Nurgakivi” juba käib!” teavitab Timo Tiivas alias Oumeen tänavu septembris ilmunud albumil „Näitus”. Nostalgilist 2000. aastate telekavahtimise atmosfääri albumi kõlapilt esile ka kutsub, silme ette kangastuvad välismaised noortesaated ning relvituks tegevalt cool’id reklaamid. Oumeeni garaažirokilik toon on soe, hooletu ja elav. Ning hirmus…
Müürileht