„Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist” keskendub mälu, ajaloo ja ajalooliste narratiivide mõistetele

Täna, 19. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis näitus „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist”. Avamisel leiab aset ka muusikaline performance Kogutud Taimede Salongis. Näitus on avatud 20. juunist 24. augustini.


Täna, 19. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis näitus „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist”. Avamisel leiab aset ka muusikaline performance Kogutud Taimede Salongis. Näitus on avatud 20. juunist 24. augustini.

Anu Vahtra installeerimas näituse tarbeks oma uut teost „Illusioon, moonutatud perspektiiv, tasakaalu puudumine, teine dimensioon I”. Foto: Maria Arusoo

Anu Vahtra installeerimas näituse tarbeks oma uut teost „Illusioon, moonutatud perspektiiv, tasakaalu puudumine, teine dimensioon I”. Foto: Maria Arusoo

„Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist” tõukub kinnisideelisest suhtest oleviku „viltuste” olukordade vastu ja püüab neid reflekteerida, heites pilgu aja ja ruumi erinevatesse kihistustesse. Küsimuse alla seatakse representatsiooni olemus – maailma ja selle kujutamise keerukus. Näitus kulgeb läbi erinevate tasandite, dekonstrueerides füüsilise ja vaimse ruumi, püüdes arheoloogilise meetodi abil jõuda lähemale teadmisele, kuidas maailma kujutada või kas see üldse võimalik on. Näituse mõtestamisel on määravaks sisemise ja välimise, pärismaailma ja muuseumimaailma dialektiline suhe.

Näitus keskendub mälu, ajaloo ja ajalooliste narratiivide mõistetele. Siin kohtuvad linn ja muuseum, paljastatakse näitusemaastiku kihistused, kuhu kuuluvad kunst, vaataja ja arhitektuur, ning lõpuks ühinevad eluga lahutamatult loodus ja kunst. Vaatluse all on koha ja mälu omavaheline suhe ning ruumilise ja esteetilise kogemuse mõju inimese identiteedile. See näitus on rännak läbi muuseumi maastiku, mis toob nähtavale tänase päeva arheoloogia – mineviku ja tuleviku ühtekukkumise – kus selgub, et aeg on korraga mööduv ja lenduv ning ladestuv ja kuhjuv.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kaisa Eiche & Urmo Mets, Elmgreen & Dragset, Dénes Farkas, Cyprien Gaillard, David Ferrando Giraut, Paul Kuimet, Ragnar Helgi Ólafsson, Triin Tamm, Simon van Til, Salla Tykkä, Anu Vahtra ja Mare Vint.

Näitusega kaasneb publikatsioon „Entry Points. Stories of the Leaning House”. Kogumikus on avaldatud Anu Vahtra visuaalne essee „Museum 1-5” ning Kaisa Eiche, Ragnar Helgi Ólafssoni, Tanel Randeri ja Valentinas Klimasauškase esseed, proosa ja luule. Raamatu kujundas Mikk Heinsoo.

Näituse tiim: Marika Agu (koordinaator); Mikk Heinsoo (graafiline disainer); Tõnu Narro, Kaarel Narro, Kristjan Nagla, Olavi Sander, Arvi Kuld (installatsioon); Hanna-Liis Kont, Solveig Jahnke, Ruta Rannu (kommunikatsioon ja avamine); Sten Ojavee, Rebeka Põldsam (kuraatori assistendid); Ago Teedema (raamimine), Nele Ambos (konservaator); Kadri Asmer (graafika kogud).

Näituse korraldajad on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Tartu Kunstimuuseum.

Näituse leht Facebookis.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Taani-Rootsi duo Lust For Youth esineb Tallinnas
Lust For Youth. Foto: press
1 min

Taani-Rootsi duo Lust For Youth esineb Tallinnas

Taani-Rootsi elektroonikaduo Lust For Youth annab 5. oktoobril oma esimese Eesti kontserdi Paavli Kultuurivabrikus. Bändi looming ulatub lo-fi cold wave eksperimentidest särava ja meloodilise süntpopini ning on tuntud oma pidevalt areneva ja emotsionaalselt haavatava keele poolest.
I Land Sound höikas välja tänavuse muusika- ja päevaprogrammi
Sally C. Foto: press
2 min

I Land Sound höikas välja tänavuse muusika- ja päevaprogrammi

17.–20. juulini Saaremaal Illiku laiul toimuv I Land Sound festival kuulutas välja oma 2025. aasta heli- ja päevategevuste rikkaliku kava. Tegemist on seni köige rahvusvahelisema ja ambitsioonikama peatükiga festivali ajaloos, mis tänavu kannab nime „Kaheksas Päev” ja…
Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast
Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.
Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.
10 min

Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast

Kõik, kes on kursis kaasaegse kunsti, biennaalide ja triennaalidega, teavad hästi, kui moes on praegu Aafrika kunst, käsitöö ja pärandtehnikad. Ent nagu kunstivälja suurte trendide puhul ikka, saadavad ka seda probleemid. Kui palju ja kas üldse on aafriklaste craft’i ilmumine Euroopa…
Müürileht