Müürileht

Ülemaailmse järjekindla neoliberaliseerumise tulemusena peetakse ebakindlust ja ebastabiilsust tööturul positiivseks väljakutseks, kuid vabakutselistele kunstitöötajatele tähendab see reaalsuses sotsiaalsete garantiide puudumist, kuna just nende töötasu pärineb erinevatest allikatest, mis üldiselt ei ole maksustatud.

Kaardistasime taas kord tuleva suve lemmiksündmused meil ja mujal ning andsime sel korral sõna ka festivaliveteranidele endile. Sõna saavad muusikaajakirjanikud, DJ-d, muusikud, promootorid, fotograafid, tantsijad, stripparid, meelelahutajad, muusikasõbrad, tudengid ja plaadipoodnikud.

Müürilehe suvenumbri luuletuse autoriks on meie endine kirjandustoimetaja, peagi oma kolmandat luulekogu esitlev Maarja Pärtna.

Mullu sügisel oma kultuuriblogi avanud portaal kultuur.info kuulutas välja konkursi, leidmaks reporterit 14.–16. augustini Helsingis toimuvale Flow festivalile.

Nagu tema kunagine süntekavend, kes peale oma 2011. aasta suurteost „We Must Become the Pitiless Sensors of Ourselves” pole Eestimaa pinnale jalga tõstnud, kuid kes varasemalt nii Polymeris kui ka teistes keldriurgastes ikka vahetevahel üles astus, on ka Ariel Pink nüüdseks keldrist välja kasvanud, mida tõestas ka eilne, ühele hipsterite lemmikule kohane Noblessnerisse kogunenud rahvamass.

Missugune osa on kodul ja missugune koolil selles, kui hästi lapsel koolis läheb? Sageli oleme mures sellepärast, et lastele ei suudeta luua võrdseid võimalusi õppimiseks ja arenguks – pidades silmas Eesti koolide erinevat taset. Samas unustame, et nii kool kui ka kodu mängivad rolli lapse kognitiivses arengus ning tema edaspidises kooliedukuses. Psühholoogide meelest on üks põhjusi, miks mõnel lapsel läheb koolis paremini kui teisel, erinevused lapse koduses kasvukeskkonnas.

Nihilist on see tüüp, kes kuseb avalikus kohas, tsiteerides mendile Kanti. Hiljem, kui ta on jõustruktuuride esindajad politseibussis persse saatnud, masterdades selleks Eminemi lugu „The Real Slim Shady”, tuleb politseil luua toimunu hindamiseks erikomisjon.

Tartmusi kevadisele näitusele „Unistuste linn” koondas kuraator Kaisa Eiche näited Tartu käesoleva sajandi esikümnendi tekstikunstist, mille autoritest enamik kuulub kirjandust dekonstrueerivasse rühmitusse eksp. Liisi Rünkla käis kaemas ning kirjutab kogetust.

Pidevalt uusi ja imelikke helisid otsiva Avoid Dave’i puhul ei tea kunagi, mis järgmisena lauale tuuakse – vältida teda igatahes põhjust pole. Müürilehele reastas muusik aga seekord suveeskapismi mõtted.

20. juunil tähistab TIKS klubis Sinilind sünnipäeva number 3 ja on kutsunud külla juba kord kuumalt vastu võetud prantslasest produtsent-DJ The Reflexi.

Unustage lodevuspagulased. Suurem oht Eesti omariiklusele on siseemigrandid, kes maksavad küll makse, aga ei loo siia perekonda ega käi valimas. Nad on eskapistid, kes jätavad riigi ideoloogilisele kõnetusele vastamata. Aga sellest hetkest, kui riik ei suuda oma kodanikke kõnetada, pole see enam riik, vaid pelgalt punkt maakaardil.

Martin Ojat teatakse Tartus päris hästi, Müürilehes muidugi ammugi. Nüüd on Martinil üle aastate põhjust uue raamatu – ilusa kollasekaanelise novellikogu „Sõnumeid sisikonnast” – pärast rõõmustamiseks. Müürileht käis tal sestap diktofoniga külas, jõime rummikoolat ja piparmünditeed ning rääkisime kirjandusest, Martini viimaste aastate tegemistest, muusikast, filmist, kokakunstist ja paljust muust...