Arutelu Minna Seikkulaga – erisugused antirassismid

Kas igasugune antirassism on hea? Miks on rassismivastase poliitika tegemisel vaja olla teadlik erinevatest rassismi definitsioonidest? Mis on üleüldse rassism?

Kas igasugune antirassism on hea? Miks on rassismivastase poliitika tegemisel vaja olla teadlik erinevatest rassismi definitsioonidest? Mis on üleüldse rassism?

Minna Seikkula. Foto: Tuuli Sirkeinen

Sotsiaalkeskuses Ülase12 toimub 26. aprilli õhtul arutelu Minna Seikkulaga, kes analüüsib praktiliste näidete varal rassismivastaseid algatusi ning arutleb kriitilise teooria valguses rassismi ja antirassismi üle. Koos üritusel osalejatega arutletakse ühiselt küsimuse üle, kuidas tugevdada antirassistlikke algatusi Läänemere regioonis.

Rassismi mõistetakse erinevates kontekstides väga erineval moel. Argitasandil seostatakse rassismi pigem paremäärmuslike gruppidega. Akadeemilistes ja aktivistlikes aruteludes pööratakse tähelepanu seevastu struktuursele rassismile, mida peetakse Euroopa rahvusriikidele olemuslikuks nähtuseks. Minna Seikkula ettekanne tutvustab lühidalt teoreetilisi arutelusid ja näitab, kuidas erinevad antirassistlikud algatused põhinevad erisugusel arusaamal rassismi olemusest. Seejärel tutvustab Seikkula mitmeid antirassistlikke algatusi Soomes, analüüsib nende poolt kasutatud poliitilisi, visuaalseid ja narratiivseid strateegiaid ning mõtiskleb võimalike alternatiivide üle.

Minna Seikkula on aktiivne Helsingi Vaba Liikumise Võrgustikus ja Antirassistlikus Foorumis. Ta viimistleb praegu Helsingi ülikooli juures oma doktoritööd antirassismist. Tema tegevust inspireerivad feministlikud, postkoloniaalsed ja dekoloniaalsed teooriad ning praktilised solidaarsusalgatused.

Üritus toimub inglise keeles.

Vaata lähemalt ürituse kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Me peame rääkima rassismist Eestis: pagulasteema sõnavägivald
Illustratsioon: Elise Tragel
9 min

Me peame rääkima rassismist Eestis: pagulasteema sõnavägivald

Eesti avalikus ruumis vohama hakanud rassistlik diskursus on mitmekesisem, kui see ehk pealtnäha paistab. Kategoriseerida üritades võib eristada agressorid segregeerijatest ja kultuurikaitsjatest. Veel sügavamale kaevudes selgub, et pagulased on toodud võltsohvriks.
Me oleme kõik „rassistideks” muutumas. Intervjuu Aare Pilvega
Aare Pilv. Foto: Gabriela Liivamägi
22 min

Me oleme kõik „rassistideks” muutumas. Intervjuu Aare Pilvega

Kui poliitilised vastasseisud jagavad ühiskonna mõtteliselt kaheks pooluseks, hakkavad inimesed käituma väärtuspoliitilise reageerimisautomaadina. Kuidas automaadist väljuda? Kuidas teha seda nii, et ka ühiskond koos püsiks?
Galerii: Meeleavaldusel protesteeriti võimaliku uue koalitsiooni vastu

Galerii: Meeleavaldusel protesteeriti võimaliku uue koalitsiooni vastu

Meeleavaldused on tänapäeval hea viis, mille kaudu näha ühiskonnas toimuvaid mitmetasandilisi protsesse. Miks keegi meelt avaldab, kuidas ta seda teeb, mis retoorikat kasutab, kes ja kuidas seda kritiseerib ning, mis peamine, kuidas meedia sellest hiljem räägib.
Müürileht