Balti riigid on 2018. aasta Londoni raamatumessi peakülalised

Eile allkirjastasid Brüsselis Eesti, Läti ja Leedu kultuuriministrid memorandumi, millega Balti riigid lubavad ühiselt edendada omavahelist koostööd edukaks osalemiseks fookusmaadena 2018. aasta Londoni raamatumessil.

Eile allkirjastasid Brüsselis Eesti, Läti ja Leedu kultuuriministrid memorandumi, millega Balti riigid lubavad ühiselt edendada omavahelist koostööd edukaks osalemiseks fookusmaadena 2018. aasta Londoni raamatumessil.

Leedu, Läti ja Eesti kultuuriministrid pärast memorandumi allkirjastamist

Leedu, Läti ja Eesti kultuuriministrid pärast memorandumi allkirjastamist

„Olla peakülaline maailma ühel arvestatavamal raamatumessil annab eesti kirjandusele ainulaadseid võimalusi silma paista ja särada. See motiveerib tõlkima ja kirjastama meie autorite loomingut nii inglise keeles kui ka paljudes teistes keeltes. Londonis 2018. aastal oma kirjanduse ja kultuuriga globaalse tähelepanu keskmes olla on ilus kingitus Eestile 100. sünnipäevaks,” märkis kultuuriminister Urve Tiidus.

Balti riigid lubasid nelja aasta pärast toimuval messil jagada võrdselt nii näitusepinna- kui ka reklaami- ja turundusega seotud kulutusi. Samuti lepiti kokku plaanis korraldada kolme riike hõlmav mahukas kultuuriprogramm. Koostööpartneritena on memorandumis ära mainitud lisaks raamatumessi korraldajatele ka Briti Nõukogu ja Ühendkuningriigi Kirjastuste Liit.

Memorandumi alusel määrab iga riik projektijuhid, kelle ülesanne on kaasata oma maa partnereid kirjanduse valdkonnast ja kirjastajate hulgast messi ettevalmistamisse. Messil osalemise täpsemat tegevuskava ja selle üksikasju hakatakse ühiselt üle vaatama vähemalt kaks korda aastas.

Londoni raamatumess sai alguse 1971. aastal ning see on aastatega kasvanud Frankfurdi raamatumessi kõrval üheks Euroopa olulisemaks raamatumessiks. Messi peakülaline (nn Market Focus) olla tähendab, et mess on keskendunud sidemete loomisele just selle riigi või piirkonna kirjastajate ja autoritega. Sel aastal oli Londoni raamatumessi fookus Koreal, eelmine aasta oli peakülaliseks Türgi, enne seda oli fookus aga Hiinal (2012) ja Venemaal (2011).

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Müürilehe kultuurikalender detsembris – mitte ainult jõulud
5 min

Müürilehe kultuurikalender detsembris – mitte ainult jõulud

Aasta lõpp tuleb kultuurihuvilistel õieti päris tihe. Veel enne kui kalender 2026 ette viskab, jõuab vaadata loodusdokke, uurida tekstiili ja ehteid, käia teatris ja kontserdil (ja rüübata vahuveini. . . .), tutvuda Gaza kirjandusega, kuulata stand-up’i, pillerkaaritada kabareel jne jne jne!
Moepolitsei. Palaganist Savile Row’ni ehk laialõikeline moespektrum ENKKLi näituse pidulikul avamisel
,
1 min

Moepolitsei. Palaganist Savile Row’ni ehk laialõikeline moespektrum ENKKLi näituse pidulikul avamisel

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu näituse „Koos on soojem” avamisel sadas paksu moelörtsi. Kohati selgines trööstitu pillerkaar mõne hästiistuva rätsepaülikonna või elegantse pärlmutrikarva kleidi abil. 
Kas sa nahhi, almanahhi võtsid?
11 min

Kas sa nahhi, almanahhi võtsid?

Noor kirjandus koguneb ajakirja toimetuses, kirjanike maja pööningul, Pirita metsas, teeb riigi rahaga punki või laenab raha sõpradelt ja teeb ikkagi. Aga lugejaid võiks siiski rohkem olla. Järgnevalt mõni sõna kõige värskematest noorte kirjanduse kogumikest.
Müürileht