Cherushii & Maria Minerva – Cherushii & Maria Minerva (100% Silk, 2019)

Cherushii ja Maria Minerva on loonud valemi, mis on erakordselt lõbus ja lustakas, ent ei tee ka ühtki loomingulist lahjendust.

Kui Maria Minerva 2011. aastal enda muusikalist teekonda alustas, võis teda tinglikult pidada popmuusikuks – kuid seejuures väga tinglikult.

Paks udu ja elektrooniline veiderdamine, mille keskele olid peidetud plaadid „Tallinn at Dawn” ja „Cabaret Cixous”, mõjusid kui unenäoline virvendus, justkui popmuusika oleks valesti kokku pandud. Polnud nn staarisära ega glamuuri, paratamatult tekkis ettekujutus Minervast tekkide ja patjade keskel oma magamistoas selle muusikaga mässamas, kuid mingi algessents oli olemas.

Aasta-aastalt on ta aga magamistoast inimeste sekka liikunud, muutudes plaatidel „Will Happiness Find Me?” ja „Histrionic” kergemaks ning õhulisemaks. Sellele vaatamata tuli üllatusena, millise popdiivana särab Minerva uuel lühialbumil „Cherushii & Maria Minerva”. 2016. aastal ööklubi Ghost Ship põlengus traagiliselt hukkunud sõbranna Cherushiiga koos tehtud plaat on parimas mõttes 1980. aastate Madonna ideaalpopp, kuid nad ei ihka sedavõrd suurtele lavadele. Keerates bassid mürtsuma ja süstides põrkavasse retropoppi omajagu algusaegade house’i, on nad loonud valemi, mis on erakordselt lõbus ja lustakas, ent ei tee ka ühtki loomingulist lahjendust.

Ekstaatiline energiaplahvatus, mis plaadilt kuulajale kõrvadesse purskab, on produtseeritud ülitäpselt, tabades ära tasakaalu indie-popi ja klubimuusika vahel. Sama valemiga on kogu oma karjääri mänginud Robyn, kuid Cherushii ja Minerva teevad seda pungimalt ja veel jõulisemalt. Kui Robyni puhul võib tekkida vahel tunne, nagu ta laulaks laisalt diivani peal pikutades, siis „Cherushii & Maria Minerva” on tantsimise, kargamise ja lollitamise plaat, tulvil elurõõmu ja -valu. Kahju, et see jääb nende esimeseks ja viimaseks koostööalbumiks…

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Eesti underground’i kroonitud kuninganna
Maria Minerva. Foto: Marko Krunic
Maria Minerva.
15 min

Eesti underground’i kroonitud kuninganna

Kuigi albumil laulab ta eebenipuust tornidest ja galaktikatevahelistest romanssidest, tegeleb lauljanna praegu hoopiski maisemate teemadega, näiteks enda Los Angelesse sisseseadmisega. Rääkisime ebamugavuspagulusest, „Scarface’ist” ja elust Ameerika kahes erinevas otsas.
DJ-ankeet: Maria Minerva
Maria Minerva. Foto: Alexei Ponomarchuk
2 min

DJ-ankeet: Maria Minerva

Viimased neli aastat Los Angeleses paiknenud ning sealse plaadifirma Not Not Fun ja tolle alaleibeli 100% Silk all tegutsev Maria Minerva on olnud lisaks produtseerimisele alati ka aktiivne DJ, kes võib üllatada muusikat mängides nii 20. sajandi alguse amatöörlike „ooperiprimadonnade” kui ka rumeenia elektroga.
Toro y Moi – Outer Peace (Carpark, 2019)

Toro y Moi – Outer Peace (Carpark, 2019)

Chillwave’i vanaisa Chaz Beari album „Outer Peace” on pidu sinus eneses, aga väljaspool ka. Eriti ei tundu, et Chaz välisilmaga rahu tahaks teha, nagu võiks ehk järeldada plaadi pealkirjast.
Müürileht