90ndatel oma plaadikogule nurgakivi pannud Heikki Vaht ehk DJ Flipperi, keda Eesti publik tundis varem nime DJ Pinball all, veab sõbra Sami Nenola aka Sharkslayeriga plaadifirmat Top Billin, mille riiulitelt võib leida korralikku uue kooli klubimuusika vaibi. Samal ajal haldab ta Helsingis crate digger’ite „jõusaali” ehk vinüülisekkarit Good Crates ning dikteerib tantsupõrandaid Eestis, Helsingis ja muudes maailma nurkades.

Heikki Vaht. Foto: Ken Mürk

Debüüt: Päris esimene ots oli vist see, kui tegime koolis 7. või 8. klassis arvutidisko, kus mängisime 386 tracker’i (90ndate alguse muusikategemise ja -kuulamise programm – toim.) pealt lugusid ja teise poole õhtust kraami, mida tol ajal kuulati – Dr. Albanit näiteks. Esimesel reivil mängisin millalgi 90ndate alguses, kui Soome kolisin. Tolleaegsel koolikaaslasel ei õnnestunud ennast enne seti algust piisavalt korda teha, et puldi taga püsti seista, ja nii ta jättiski mind sinna oma plaatidega kahekesi. Niisiis väga segane nagu üheksakümnendad isegi.

Muusikas oluline: Side rahvaga. Selles mõttes, et kui ei ühenda ära, siis ei ühenda. Koguskeem on tegelikult väga lihtne. Täpselt nagu toidutegemisega. Kui rääkida tantsumuusikast, siis on selleks kindlasti groove, nii cheesy’lt kui see ka ei kõla. Puusa peab lahti loksutama, nagu mu vennas Kristopher selle kohta ütleb.

Muusikas ebaoluline: Poliitika. Neid kahte asja ei tohiks omavahel mitte mingi hinna eest segada.

Mida mängin: Ainult oma lemmikuid. Praegu tundub, et „eklektilisus” on oma tähenduse kaotanud. Enam ei olegi vist selliseid djuude, kes ainult ühte auku toksiks (okei, välja arvatud Berliinis). Isegi kõige karmimad techno-mehed lasevad paar pala Memphise räppi vahele, et asi huvitavam oleks. See, mida mängin, oleneb publikust. Üleüldine suhtumine on selline, et hea DJ tähendab head pidu. Nii lihtne see kahjuks ei ole. Inimesed on kõige olulisemad. Proovin midagi sellist leida, mis neile ka meeldib.

Eredamad mängumälestused: Kui nüüd korraks aeg seisma panna ja tagasi kerima hakata, siis esimesena tulevad meelde mõned hetked kunagistelt Sun Dance’idelt, eriti just see üks aasta, mil trummi ja bassi telk oli suunatud otse merele ja seal päikse loojudes Big Budi „Indian Summer” peale läks.

Tuleb ka meelde, kuidas M.I.A. turnee esimesel kontserdil lavale 5000+ inimese ette lükati, et come on… lõbusta. Pean siinkohal ära mainima, et olen klubi-DJ ja mitte mingil juhul festivali-DJ. Sellest sain ma muidugi alles siis aru. Ja siis kui kunagi Top Billini pundiga Justice’it soojendasime ja tehnikaasjad väga halvasti olid. Mängisime veel ainult vinüüli, nii et see, kes ei miksinud, pidi parasjagu plaadimängijat käes hoidma.

Siis esimene Top Billini pidu Helsingi Rose Gardenis. Leidsime alles hiljuti seal peol filmitud videokasseti. Üritusest saab augustis kümme aastat ja ehk õnnestub selleks vahepeal möödunud aegadest väike video kokku panna.

Tuleb meelde veel parim suvine üritus Eestis, milleks oli Planeet Äteniidu festival, kus purjus Tõnsoga hommikul kella kuue ajal back-to-back räppi mängisime. Ja üks Haigla Pidu NoKu Klubis – Redi „I Should Tell Ya Momma On You” seitsmetolline on vist endiselt seal pinkide vahel. Kujutan ette, mida kõike veel sealt remondi käigus leida võib.

Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Lugu, mida ma ühe oma väga hea sõbra pulmas, mis toimus 31. juunil, juba mängisin, oli Tatiana Anciferova „Он пришёл, этот добрый день” filmist „31. juuni”.

Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Mõne pisikese saare peal suvise Läänemere ääres. Oma sõpradele. Suvi 2016, let’s do this!

Guilty pleasure: Mulle juust meeldib. Väga meeldib.

Alt üles vaatan…: Võtan siis muusikamaailmast. Umbes viis aastat tagasi oli see nimekiri kahe nime jagu pikem, aga aastaks 2016 on sinna alles jäänud ainult David Rodigan. Saaremets on ka selline dude, kelle ellusuhtumist ma väga kõrgelt hindan. Ma ei tea veel täpselt, kuidas, aga plaanis on sama nooreks jääda.

Viis klassikut:
Mr. Fingers „Closer” (Sasha Mix)
88.3 feat. Lisa May „Wishing on a Star”
Six Foe „Seasons”
XTC „Functions on the Low”
Cool D „Nädalalõpp”

Viis hetkekummitajat:
Sly & Robbie „Make ‘Em Move”
Kornél Kovács „Pantalón”
Luca Lozano „Outer Space”
Murlo „Hunter”
Closed Caption „Keep on Stackin”

Tehnilist: Kruti ja katseta! Ja ära üle mõtle. Ülemõtlemine on juba liiga tehniline.

Lõppsõna: Ma loodan, et jõudsin selle õigel ajal ära saata ja Müürilehe number minu tõttu väga ei hiline.

Kuula lisaks Heikki SoundCloudist.