DJ-ankeet: Kertu Laherand

Pöörame ajaratta 60ndatesse – eelmise sajandi ühte revolutsioonilisimasse ajastusse popmuusikas, kui sündis ja rahvast hullutas psühhedeelne rokk ning jõudsalt kogusid populaarsust nii surfi- ja progressiivne rokk, barokk- ja päikesepaistepopp, soul, funk kui ka Ladina-Ameerika muusika. Just selle kümnendi kirjus arhiivis juhatab teed DJ ning IDA Raadio saate „Time Beat” juht Kertu Laherand.

Pöörame ajaratta 60ndatesse – eelmise sajandi ühte revolutsioonilisimasse ajastusse popmuusikas, kui sündis ja rahvast hullutas psühhedeelne rokk ning jõudsalt kogusid populaarsust nii surfi- ja progressiivne rokk, barokk- ja päikesepaistepopp, soul, funk kui ka Ladina-Ameerika muusika. Just selle kümnendi kirjus arhiivis juhatab teed DJ ning IDA Raadio saate „Time Beat” juht Kertu Laherand.

Foto: IDA produ

Debüüt: 2020. aasta jaanuaris Genialistide Klubis pärast seda, kui olin maja töötajana programmijuhile Jaan Kroonile mõnda aega oma 60ndate peo pitch’imisega pinda käinud. Mul oli Spotifys viietunnine playlist piinliku täpsusega läbi mõeldud, et crossfade saaks oma tööd teha, samal ajal üritasin puldis hinge kinni hoides tähtsat nägu teha ja näilikult vahepeal mõnda nuppu puudutada. Alles pärast teist sellist pidu õppisin lõpuks tehnilised baasteadmised ära. 

Muusikas oluline: Elus tunne, teatav orgaanilisus, mingi special ingredient, mida ma ei oska sõnadega kirjeldada, aga mille mu keha ja aju enamasti esmakordsel kuulamisel ära tabavad.

Muusikas ebaoluline: Ma ei pööra enamasti BPMile suurt tähelepanu.

Mida mängin: Põhiliselt 1960ndate muusikat: beat, soul, džäss, groove, popp, psühhedeelia, surfirokk jne. Aeg-ajalt ikka mõtlen, et millal see nüüdseks juba 13 aastat kestnud kuuekümnendate faas mul läbi saab. Mulle meeldivad kontrastid ja eklektika ning just selle dekaadi eksperimentaalne meelestatus kõnetab mind ikka ja veel. Mida mugavamalt ma end puldis ja keskkonnas tunnen, seda veidramaid lugusid kipun mängima. Viimasel ajal olen ka rohkem 1970ndate alguse poole piilunud ning viimase kahe aastaga on mu playlist’idesse ja settidesse rohkelt brasiilia ja üldse Lõuna-Ameerika muusikat lisandunud. 

Eredaimad mängumälestused: Hiiumaal Suuremõisa lossis kostüümipeol. Laenutasin Estoniast suure dramaatilise klounikrae ja tundsin end mõisas fantastiliselt. Ka esimene MOJO pidu oli minu jaoks märgiline, mul oli suur au, et Chris (DJ Rhythm Doctor) mind niiviisi usaldas. Mingi aeg oli kombeks, et mu settide ajal oli saalis alati vähemalt üks habeme ja/või patsiga meesterahvas, kes iga loo alguses omaette nõusolevalt noogutas. Viimasel ajal on nad kuskile kadunud. 

Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Chris Montez „The More I See You” (ja järgmisena on kohe ootamas Wings „Silly Love Songs”).

Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Mõnel mõnusal suvisel festivalil. Hädapärast Eestis, ideaalis näiteks Portugalis.

Guilty pleasure: Vanema muusika fännina juhtub üsna sageli, et artistide kappidest tulevad aja jooksul igasugused luukered välja ja esile kerkib artisti tema loomingust eraldamise küsimus – selle vastuseks on ilmselt kõik artistid, kelle kohta tean mõnda ebameeldivat fakti, aga keda satun sellegipoolest kuulama.

Alt üles vaatan…: Neile melomaanidele, kellel on kodus seinad vinüülplaate täis. Mul on väga spetsiifiline suhe füüsiliste objektidega, kuid paremaks vinüülikogujaks tahaks küll hakata. Muusika loojate puhul innovaatoritele, kastist väljapoole mõtlejatele.

Viis klassikut:

Booker T. & The M.G.’s „Time Is Tight”
Bernard Estardy „Autoscopie”
Pink Floyd „Flaming”
Jorge Ben Jor, Toquinho „Carolina Carol Bela”
Erasmo Carlos „Sentado à Beira do Caminho”

Viis hetkekummitajat:

Sandie Shaw „Mama Roux”
Dave Hamilton „Late Freight”
Antônio Carlos Jobim „Lamento”
The Dixie Cups „Iko Iko”
Absoluutselt kõik Jorge Ben Jorilt

Tehnilist: Vahel tunnen end halvasti, kui mõni vana haruldane lindistus kõlab failis või vinüülplaadil hästi pudruselt, aga lohutan end sellega, et feeling on olulisem kui klaar heli. Hästi raske on seinast seina failikvaliteetidega seti ajal ühtset joont hoida. Arenemisruumi on tehniliselt küll ja veel.

Lõppsõna: Hakkasin ise muusikat mängima, sest ma ei kuulnud pidudel piisavalt sellist muusikat, mida oleksin tahtnud – kõik vanem tundus 70ndate ja 80ndate disko-souli-funk’i kõrval, rääkimata elektroonilisest muusikast, nii underrated. Kindlasti ei ole mu muusikamaitse laiahaardeline people pleaser, kuid on olnud suur rõõm näha aastate jooksul huvi selle niši vastu nii tantsupõrandal kui ka programmijuhtide, IDA Raadio kuulajate ja teiste muusikaarmastajate puhul. Aitäh!

Kuula lisaks Kertu IDA Raadio saatest

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

DJ-ankeet: sorr
Foto: Andra Rahe
4 min

DJ-ankeet: sorr

Produtsent, DJ ning üritustesarja ja IDA Raadio saate „Bubblecum” üks ellukutsujatest – saage tuttavaks, teie ees on sorr!
DJ-ankeet: Sander Varusk
Sander Varusk. Foto: erakogu
Sander Varusk.
4 min

DJ-ankeet: Sander Varusk

DJks ei soovi Sander Varusk end küll nimetada, kuid plaadimängijate taga on teda olnud võimalik näha rohkem kui küll ja oma muusikat tunneb ta hästi.
DJ-ankeet: Hannaliisa Uusma
Hannaliisa Uusma. Foto: Kristiin Kõosalu
Hannaliisa Uusma.
3 min

DJ-ankeet: Hannaliisa Uusma

Kui tahate teada, mida eelistab Hannaliisa Uusma kuulata siis, kui ta parasjagu ise autori rollis pole, tasub Raadio 2-st üles otsida tema saade „HU.mix” või kuulata tema Müürilehele tehtud miksteipi.
Müürileht