Echolove – The Outbreak (2021)

Rammusalt toitev bass ja luuüdini võnkuv trumm veavad kohale Pärnu bändi Echolove debüütkauamängiva.

Rammusalt toitev bass ja luuüdini võnkuv trumm veavad kohale Pärnu bändi Echolove debüütkauamängiva.

★★★☆☆

Kümneloolisele albumile esimest korda kõrva laenates võib mõni hetk produktsiooni koha pealt kriipima jääda. Mõned kunstilised valikud või kogenematuse ja uljusega kaasnenud ämbrid panevad kukalt kratsima ja kahtlema nende taotluslikkuses. Album algab võimsalt, „God Gave Me Something Else” on oivaline sissejuhatus ning tormihoiatus. Kumisev kitarr ja meeliülendavad trummid ehitavad üles parima pala plaadil. Selle otsa pistetud „Temple Run” on meeletult maitsekas ning on kuulda, et ideedest Echolove’il puudu ei tule.

Alguses mainitud karjuvad produktsioonivalikud annavad tunda kolmandas palas „I Know That You Know That You Know”, kus loo lõpus soleeriv soolotrumm kõlab nagu katkine konservikarp. „St. Anger”, anyone? Vokaal on kidra ja trummide varjus summutatud ning ehkki lugu on ilus, ei paita produkt meeli. „Rainbow 6” on vaimustava ülesehitusega nagu ka „Creatures”. Siin-seal kostub vokalisti tämbrist Miles Kane’i ning ehkki see istub kõigele ümbritsevale selga, jääb kohati mõistetamatuks, miks raiuda mingit aktsenti, kui see välja ei tule. Soolokitarristi kapsaaiast leiab arusaamatute käikudega loo „Odd Places”. Mitmekülgsust toonitav pala „On the Outskirts of Amour” ei tundu albumi üldist kontseptsiooni arvestavat, ent on malbe lõppakord enne viimase loo („Talk to a Dream”) nuuskama panevat mittemidagiütlevust. Esimene vasikas pole aia taha läinud, aga pateetilisust on vahel liialt. Vähem on rohkem.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Teravmoon – Loodan, et sul pole paha meel (2021)

Teravmoon – Loodan, et sul pole paha meel (2021)

Teravmoona debüütalbum pendeldab pidevalt suurejoonelise ja naeruväärse vahel, täpselt nagu komöödiarokk peakski seda tegema.
Abraham Kenny – Eternal Life (2021)

Abraham Kenny – Eternal Life (2021)

Abraham Kenny (AKA The Diamond Blow) tutvustab end kui austraalia artisti, kes on elanud ja loonud aastaid muusikat Tallinna hüljatud kontserdisaalis ehk siis linnahallis.
Bourbon Sugar – Make A Wish (2020)

Bourbon Sugar – Make A Wish (2020)

Bourbon Sugari puhul on tegemist korraliku sound’iga rokkbändiga, kelle kokkumängus peetavad dialoogid ja tugev žanritunnetus muudavad lood vähem etteaimatavaks, kuid samal ajal püsitakse kindlalt rokivormis.
Müürileht