Rammusalt toitev bass ja luuüdini võnkuv trumm veavad kohale Pärnu bändi Echolove debüütkauamängiva.
★★★☆☆
Kümneloolisele albumile esimest korda kõrva laenates võib mõni hetk produktsiooni koha pealt kriipima jääda. Mõned kunstilised valikud või kogenematuse ja uljusega kaasnenud ämbrid panevad kukalt kratsima ja kahtlema nende taotluslikkuses. Album algab võimsalt, „God Gave Me Something Else” on oivaline sissejuhatus ning tormihoiatus. Kumisev kitarr ja meeliülendavad trummid ehitavad üles parima pala plaadil. Selle otsa pistetud „Temple Run” on meeletult maitsekas ning on kuulda, et ideedest Echolove’il puudu ei tule.
Alguses mainitud karjuvad produktsioonivalikud annavad tunda kolmandas palas „I Know That You Know That You Know”, kus loo lõpus soleeriv soolotrumm kõlab nagu katkine konservikarp. „St. Anger”, anyone? Vokaal on kidra ja trummide varjus summutatud ning ehkki lugu on ilus, ei paita produkt meeli. „Rainbow 6” on vaimustava ülesehitusega nagu ka „Creatures”. Siin-seal kostub vokalisti tämbrist Miles Kane’i ning ehkki see istub kõigele ümbritsevale selga, jääb kohati mõistetamatuks, miks raiuda mingit aktsenti, kui see välja ei tule. Soolokitarristi kapsaaiast leiab arusaamatute käikudega loo „Odd Places”. Mitmekülgsust toonitav pala „On the Outskirts of Amour” ei tundu albumi üldist kontseptsiooni arvestavat, ent on malbe lõppakord enne viimase loo („Talk to a Dream”) nuuskama panevat mittemidagiütlevust. Esimene vasikas pole aia taha läinud, aga pateetilisust on vahel liialt. Vähem on rohkem.
