Eesti filosoofia aastakonverents seikleb kogemusmaastikel

Eesti filosoofiahuvilised kohtuvad 8.–9. mail Tallinna Ülikoolis toimuval XI Eesti filosoofia aastakonverentsil. Seekordse konverentsi teemaks on filosoofilised maastikud – erinevad maailma (sealhulgas meie endi) kogemise ja selle kogemuse mõtestamise viisid.

Eesti filosoofiahuvilised kohtuvad 8.–9. mail Tallinna Ülikoolis toimuval XI Eesti filosoofia aastakonverentsil. Seekordse konverentsi teemaks on filosoofilised maastikud – erinevad maailma (sealhulgas meie endi) kogemise ja selle kogemuse mõtestamise viisid.

Kaljo Põllu töö näituselt „Võimatuse võimalikkus”

Kaljo Põllu töö näituselt „Võimatuse võimalikkus”

Oleme harjunud mõtlema maailma asjust eelkõige või isegi eksklusiivselt inimese seisukohast. Kuid inimene on üksnes väike osa loodusest ja peame tunnistama, et meid ümbritsev maailm ei ole teiste olendite vaatepunktist sugugi paratamatult inimkeskne. Iga elusorganism kogeb ja mõtestab maailma tõenäoliselt omamoodi ning meil puudub alus arvata, et inimlik vaatepunkt on iseenesest või looduse seisukohast kuidagi parem kui näiteks sipelga, lendorava või hülge oma.

Mil moel eristub inimene oma maailma kogemise viisidelt teistest liikidest? Me võime täheldada märkimisväärseid erinevusi juba liigisiseselt, näiteks kultuuriti, aga ka individuaalselt. Sellele paljususele kui sündmusele püüabki eelolev konverents tähelepanu juhtida. Meie kogemisviisid on kaasajal tihti vahendatud tehnokultuuri ja selle võimaluste poolt, samuti kulgeb meie elu suuresti meediasündmuste rütmis. Kuid tegelikult suudab inimene kogemise viise varieerida ning filosoofiat on traditsiooniliselt iseloomustanud püüdlus meie kogemust mitte ainult analüüsida, vaid ka ümber mõtestada ja laiendada.

Konverents toimub Tallinna Ülikooli Astra maja saalis A-222 (Narva mnt 29) ning on avatud kõigile huvilistele. Konverentsi korraldab TLÜ Eesti Humanitaariainstituudi filosoofia osakond.

Konverentsi esinejate ja ajakavaga tutvu siin.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Halbade uudiste maaletooja – Intervjuu Kaupo Vipiga
Kaupo Vipp. Foto: Patrik Tamm
Kaupo Vipp.
16 min

Halbade uudiste maaletooja – Intervjuu Kaupo Vipiga

Kaks aastat tagasi ilmus kohalikesse raamatukauplustesse vägagi radikaalne teos, mis üritas rohkete graafikute ja tabelite abil sedastada, et kollaps on lähedal. „Progress viib meid suurel kiirusel vastu kiviseina,” kirjeldab hoiatava teose autor Kaupo Vipp olukorda.
Sõbralik semiootika – intervjuu Piret Karroga
Piret Karro.
11 min

Sõbralik semiootika – intervjuu Piret Karroga

2014. aasta juunis ilmus raamat pealkirjaga „Sõbralik semiootika: Semiosalongi tekste aastast 2011-2014”. Ent see, mis on paberil, on vaid osa neli aastat kestnud elavast Semiosalongi seminarisarjast, mille peamiseks eestvedajaks on olnud Tartu Ülikooli semiootikatudeng Piret Karro. Ajasime natuke juttu Semiosalongi ja…
Müürileht