Eesti Kinoliidu manifest

Kes me oleme? Miks me koos oleme? Mida saame koos muuta? Me ei saa istuda maha ja seda endilt mitte küsida.

Kes me oleme? Miks me koos oleme? Mida saame koos muuta? Me ei saa istuda maha ja seda endilt mitte küsida.

Pildil 6/9 Eesti Kinoliidu juhatusest. Vasakult Alvar Kõue, Hendrik Mägar, Marta Pulk, Tiiu-Ann Pello, Jaanis Valk ja Martti Helde (pildilt puudu Mare Raidma, Kristofer Piir ja Piret Tibbo-Hudgins). Foto: Priit Mürk

Pildil 6/9 Eesti Kinoliidu juhatusest. Vasakult Alvar Kõue, Hendrik Mägar, Marta Pulk, Tiiu-Ann Pello, Jaanis Valk ja Martti Helde (pildilt puudu Mare Raidma, Kristofer Piir ja Piret Tibbo-Hudgins). Foto: Priit Mürk

Eesti Kinoliidul täitub 2017. aastal 55 tegutsemisaastat. Järjepidevalt on kantud endas kodumaise filmikunsti edendamise ja rahvusliku filmikultuuri säilitamise vaimu. Oleme jõudnud väärikasse ikka ning peame oma põhimõtteid siiani au sees. On loomulik, et poole sajandi jooksul muutuvad ühiskondlikud väärtused ja normid. Nii peame ka meie liiduna oma sihte korrastama; vastama ikka uuesti küsimusele, kes me oleme.

Tasakaalustaja
Filmikunst on sild, mis ühendab kunstivaldkondi. Kinoliit on sild erinevate erialade vahel. Poliitika ja loovuse vahel. Tootjate ja loojate, harijate ja professionaalide vahel. Aitame vahendada, suhelda, kokku leppida, leida keskteed ja lahendust. Oleme olemas, et kuulata ja rääkida. Meie ülesanne on tuua erinevad huvigrupid ühe laua äärde, et üksteise hääli kuuldaks.

Atmosfääri looja
Oleme genius loci. Koos moodustame õhustiku, milles viibime, milles töötame ning milles loome. Oleme oma töös ausad ja avameelsed. Teame, et meie sõnad ja teod loovad õhu, milles töötame ja edasi liigume.

Tugi
Võtame sõna, kui selleks tekib vajadus. Kaitseme omasid, kui kellelegi tehakse liiga. Oleme olemas, kui keegi vajab abi. Seisame seljad koos, sest nii oleme tugevad. Oleme häälekandjad teistele ning küsime abi, kui vajame ise tuge. Oleme toetavad ja avatud partnerid. Oleme oma liikmete summa ning ainult ühiselt omame me tähendust.

Südametunnistus
Oleme südametunnistus, mis ei lase majandusel domineerida kunsti üle, vaid leiab kesktee, et mõlemad saaksid õitseda. Me ei jäta märkamata, et kõige olulisem infrastruktuur on inimesed. Oleme hääl, mis peab kõlama filmivaldkonna helistikus. Hääl, mis peab julgustama julgust ning tunnustama autoreid, kes loovad ainulaadset ja kordumatut.

Filmikultuuri kandja
Seisame selle eest, et kodumaine filmikultuur säiliks ja areneks; et meie publik mõistaks filmikultuuri rolli ja tähtsust ning leiaks tee kodumaiste filmideni. Film on keel, mida tuleb osata lugeda. Eriti nüüd, kus liikuv pilt ümbritseb meid igal sammul.

Kinomaja hoidja
Seisame hea selle eest, et Kinomaja säilitaks oma funktsiooni eesti filmikultuuri südamena. Tähtsaima hoonena, mis esindab ja jääb esindama eesti filmitegijaid. Üheskoos Eesti Filmi Instituudiga ühendame mõtte ja jõu, et Kinomaja funktsioon säiliks ja nüüdisajastuks.

Rikkuse säilitaja
Meie filmipärand on rikas. Hoiame neid inimesi, kes on selle rikkuse aluseks. Nendega ühes hoiame filmikultuuri. Oleme filmiinimeste hoidjad. Oleme eesti filmitegijad – oleme Eesti Kinoliit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Intervjuu: Edith Sepp-Dallas
14 min

Intervjuu: Edith Sepp-Dallas

Seda on öelnud kunagi Müürilehe intervjuus filmiisa Jaak Lõhmus ja nüüd ka Edith Sepp-Dallas: eesti filmivaldkonna suurim probleem on olnud läbi aegade see, et ei ole suudetud ühtsust säilitada. Filmil on Eestis nõukaaja lõpust saati pidevalt näpud põhjas ja ühtlasi on see muidu nigelas seisus…
Iha ja sõda. Soovitused DocPointi kavast
Kaader filmist „Veenus”. DocPointi loal
Kaader filmist „Veenus”
4 min

Iha ja sõda. Soovitused DocPointi kavast

Sõpruses ja Artises linastuvad tänasest kuni pühapäevani nii esmakordselt publiku ette jõudvad kui juba teistel rahvusvahelistel festivalidel auhindu saanud dokumentaalfilmid inimestest ja kultuuridest USAst Tšetšeeniani.
Täna mikroeelarved, homme Hollywood?
Lembit Ulfsak Oscarile kandideerinud „Mandariinides”
11 min

Täna mikroeelarved, homme Hollywood?

Eesti filmimaastikku painav krooniline raha- ja kogemustenappus võib lähiaastatel unustusehõlma vajuda. Koplisse kerkiv filmilinnak on oma potentsiaalilt suuteline mõjutama märkimisväärselt isegi Eesti majanduse arengukõverat.
Müürileht