Eesti, Läti ja Leedu filmiinstituudid sõlmisid Cannes’is koostöölepingu

Möödunud laupäeval, 16. mail sõlmiti Cannes’i filmifestivalil Eesti, Läti ja Leedu filmiinstituutide vaheline vastastikuse koostöö leping. Lepingu allkirjastasid Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp, Läti Rahvusliku Filmikeskuse juhataja Dita Rietuma ja Leedu Filmikeskuse juhataja Rolandas Kvietkauskas.

Möödunud laupäeval, 16. mail sõlmiti Cannes’i filmifestivalil Eesti, Läti ja Leedu filmiinstituutide vaheline vastastikuse koostöö leping. Lepingu allkirjastasid Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp, Läti Rahvusliku Filmikeskuse juhataja Dita Rietuma ja Leedu Filmikeskuse juhataja Rolandas Kvietkauskas.

Rolandas Kvietkauskas, Dita Rietuma ja Edith Sepp. Foto: Erlend Štaub

Rolandas Kvietkauskas, Dita Rietuma ja Edith Sepp. Foto: Erlend Štaub

Naaberriikide vahel on kaastootmine küll juba üsna levinud, kuid sõlmitud lepe lihtsustab koostööd veelgi. Balti riikidel on Põhjamaade eeskujul plaanis luua ka ühine filmi- ja teletööstust toetav kaastootmisfond.

Leedu Filmikeskuse juht Rolandas Kvietkauskas kommenteeris koostööd: „Sel aastal on Leedu Filmikeskus toetanud kümmet Balti riikide vahelist kaastootmisprojekti. Toetatud on viit Eesti-Leedu kaastootmisprojeki kogusummas 234 000 eurot ja nelja Läti-Leedu vahelist projekti 314 000 euroga. Esimene kolme maa ühine kaastootmisfilm „Seneca päev” sai lisaks toetust ka Euroopa nõukogu kaastootmisfondist Eurimages.”

Filmiinstituudid plaanivad korraldada koos üritusi, tõstatada ühiseid filmivaldkondlikke teemasid ning arutleda Euroopa audiovisuaalmaastikul aktuaalsete probleemide üle. Samuti plaanitakse jätkata Balti riikide filmide vastastikust tutvustamist.

„Kaastootmine Balti riikide vahel on olnud siiani hea, aga kolme instituudi juhid otsustasid, et kiiresti muutuvas maailmas on vaja koostööd veelgi parendada. Koostöölepe võimaldab meil koos rohkem filme toota ning neid vastastiku publikuni viia. Balkani riigid ja Põhjamaad on üles ehitanud tugeva omavahelise koostöösideme, nüüd on Balti riikidel aeg neist eeskuju võtta,” sõnas Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kinotripp: Peterburi
Kuryokhini kaasaegse kunsti keskuses Vassili saarel asub üks väheseid Peterburi alternatiivkinosid, kust seekordse „Kinotripi” loo autor leidis otsitud originaalheli ja subtiitrid! Pressifoto
5 min

Kinotripp: Peterburi

Kinotripp viib sel korral Peterburi, kus näilise valikukülluse keskel rullub lahti tõeline jaht mittevenekeelsele kinole, millel oleks säilinud originaalheli.
Kinomaja Eesti filmi teisipäeval näidatakse dokfilmi „Armastuse poeem”
,
1 min

Kinomaja Eesti filmi teisipäeval näidatakse dokfilmi „Armastuse poeem”

19. mail kell 18.00 saab Tallinnas Kinomajas vaadata Airi Kasera 1998. aasta dokumentaalfilmi „Armastuse poeem”. Film linastub Kinomaja Eesti filmi teisipäevade sarja raames ning on tasuta.
Eesti filminädal Peterburis tutvustab uuemat eesti filmikunsti
Kaader Jaan Toomiku filmist „Maastik mitme kuuga”
,
2 min

Eesti filminädal Peterburis tutvustab uuemat eesti filmikunsti

21.–26. maini toimub Peterburis Eesti filminädal, kus kohalikule kinopublikule näidatakse uuemaid eesti mängufilme.
Müürileht