Eesti noored alustavad praktikat Euroopa kunstipealinnade galeriides

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus saadab välispraktikale viis noort kunstiteadlast ja juba tegutsevat galeristi. Praktikaprogramm pakub juba teist korda praktiseerivatele galeristidele ja alustavatele professionaalidele võimalust ekspertide juhendamisel Euroopa kunstipealinnades teadmisi omandada.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus saadab välispraktikale viis noort kunstiteadlast ja juba tegutsevat galeristi. Praktikaprogramm pakub juba teist korda praktiseerivatele galeristidele ja alustavatele professionaalidele võimalust ekspertide juhendamisel Euroopa kunstipealinnades teadmisi omandada.

Eda Tuulberg. Foto: Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

Eda Tuulberg. Foto: Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

Kolm Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse magistritudengit siirduvad 3-4-kuulisele praktikale Euroopa tuntud kaasaegse kunsti galeriides. Eda Tuulberg alustas juba juunikuus praktikat Varssavi Raster galeriis, kus ta osaleb galerii sügisese näituseprogrammi ettevalmistamises ning septembri lõpus toimuva Varssavi galeriide nädalavahetuse korraldusmeeskonnas. Tiiu Parbus alustab septembris praktikat Office Baroque’i nimelises Brüsseli galeriis ning Madli Ehasalu töötab sügisel Juliette Jongma galeriis Amsterdamis. Lisaks omandavad kogemusi juba tegutsevad noored galeristid Karolin Ott, kes veab Gabo Manchano nimelist galeriid Londonis, ning Temuri Hvingija, kes on Tallinnas asuva Okapi Galerii üheks asutajaks.

Kõik praktikandid osalesid 2014. aasta sügisel arenduskeskuse korraldatud galeristide meistrikursusel ning läbisid konkursi praktikaprogrammis osalemiseks. Kaasaegsele kunstile keskendunud esindusgaleriid on valitud praktikaprogrammi koostava kunstiteadlase Anna Laaritsa poolt, kes on seni ainukese eestlasena läbinud De Appeli galeristide kursuse Amsterdamis. Galeriipraktika käigus omandatavad töökogemused on kaasaegse kunsti väljal universaalsed, mida saab lisaks galeriitööle kasutada kunsti ekponeerimise ja esindamisega seotud ametite juures. 2015. aasta lõpuks lisandub Eesti kunstiväljale viis rahvusvahelise kogemuse ja kontaktidega noort professionaali.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Tartu Kunstimaja ootab näituste taotlusi aastaks 2016
Tartu Kunstimaja.
,
1 min

Tartu Kunstimaja ootab näituste taotlusi aastaks 2016

Kuni 30. septembrini ootab Tartu Kunstimaja näituste taotlusi aastaks 2016. Kokku on võimalik taotleda kolme näitusepinda: esimese korruse väikest galeriid, monumentaalgaleriid ning teise korruse galeriid.
MoKSi stuudiokorterid Moostes otsivad tegusaid asukaid
MoKSi stuudiokorter.
,
1 min

MoKSi stuudiokorterid Moostes otsivad tegusaid asukaid

MoKS otsib kunstnikke, organisaatoreid, visionääre, teadustöö tegijaid ja teisi tegusaid inimesi elama ja töötama stuudiotesse Moostes.
Unistuste perifeeria
„Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015”. Martiini „Vaade 3” (2011). Foto: Marika Agu
„Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015”. Martiini „Vaade 3” (2011).
6 min

Unistuste perifeeria

Ääremaadel seiklejad võivad saada osa nii mõnestki linnakogemusest, mida keskusesse piiratud liiklejad kunagi läbi ei ela. Mitte-Tartu on selline erilistel puhkudel tajutav ruumiseisund, mida on kirjeldanud teiste seas katsetusliku kunstirühmituse eksp autorid kogumikus „Mitte-Tartu”. Tartmusis äsja suletud ekspi näitus annab hea põhjuse arutleda perifeeria vajalikkuse teemal.
Müürileht