1. augustil esietendub Põlvamaal lavastus Eesti esimesest budistist Vend Vahindrast

MTÜ R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseumi koostöös esietendub 1. augustil Põlvamaal Varbusel lavastus „Vaga Vend Vahindra: Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast”.


MTÜ R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseumi koostöös esietendub 1. augustil Põlvamaal Varbusel lavastus „Vaga Vend Vahindra: Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast”.

Vend Vahindra osatäitja Tarvo Vridolin

Vend Vahindra osatäitja Tarvo Vridolin

Vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson alias Karlis Tennisons oli 1920ndate aastate Eestis tähelepanuväärne tegelane, „paljasjalgse Tõnissoni” hüüdnime all tuntud seikleja, veidrik ja tihtipeale rahva pilkealune. Samas oli ta üks esimesi läänlasi, kes möödunud sajandil budistliku kerjusmunga eluviisi omaks võttis. Kirgliku ja radikaalse antikristlasena kuulutas ta end Baltimaade budistlikuks peapiiskopiks ja unistas õndsast Pan-Baltoonia ilmariigist. Siitilmast lahkus Vahindra 1962. aastal Birmas ja kuulutati peale seda bodhisattva’ks, olles nõnda esimene ja siiani ainus eesti päritolu budistlik pühak.

„Vaga Vend Vahindra: Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast” on lugu mehest, kes ei mahu kuidagimoodi teistele mõistetavatesse raamidesse, kuid ei lase end sellest heidutada, vaid jätkab veel suurema pühendumuse ja kirega oma nägemuse elluviimist, sünnitades niimoodi endast värvikaid legende.

Lavastuse autor on Mihkel Seeder Drakadeemiast, lavastaja Taago Tubin Ugala teatrist, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi ja Kristian Põldma Ugala teatrist ning Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp Viljandi Kultuuriakadeemia teatriõppe 10. lennust.

Etendused toimuvad Eesti Maanteemuuseumis Varbusel 1., 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16. ja 17. augustil algusega kl. 20:00. Tegemist on vabaõhulavastusega, mis kestab koos vaheajaga orienteeruvalt 2 tundi ja 45 min.

Lavastuse lehekülg Facebookis.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Tartu Ülikooli uus vabade kunstide professor on lavastaja Merle Karusoo
Merle Karusoo 10. veebruaril 2014 esinemas üritusel „teater/keel” Eesti Draamateatri maalisaalis. Foto: Ave Maria Mõistlik
Merle Karusoo 10. veebruaril 2014 esinemas üritusel „teater/keel” Eesti Draamateatri maalisaalis.
3 min

Tartu Ülikooli uus vabade kunstide professor on lavastaja Merle Karusoo

2014/2015. õppeaastal asub Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametisse lavastaja ja eestlaste elulugude kogumise algataja Merle Karusoo. Sellest tulenevalt on kõik huvilised oodatud Karusoo kursusele „Kaevudes. Elude lood kaasakirjutamiseks”, mis kutsub osalejaid reflekteerima selle üle, kuidas…
Läti teatri „Change of Hope”
„Change of Hope”. Vasakult Valters Sīlis, Kārlis Krūmiņš, Ieva Kauliņa, Carl Alm. RiiaHelsingi. Work in progress.
4 min

Läti teatri „Change of Hope”

Miks peetakse Euroopas oluliseks Alvis Hermanise ideid, aga samas arvatakse pinnapealseks näiteks läti noorema põlvkonna teatrilavastaja Valters Sīlise teotsemine?
Anna hoogu: eesti teater Tampere teatrifestivalile
„Suur õgimine”.
1 min

Anna hoogu: eesti teater Tampere teatrifestivalile

4.–10. augustini toimub Tamperes 46. korda Põhjamaade suurim teatrifestival Tampereen Teatterikesä, kus eesti teatril on seekord oluline roll, mida aitab täita toetus Hooandja keskkonnas.
Müürileht