Esilinastub dokumentaalfilm Mai Murdmaast

Täna kell 18.00 esilinastub kinos Artis Ruti Murusalu täispikk dokumentaalfilm „Ballettmeister”, milles Eesti tuntumaid koreograafe Mai Murdmaa mõtestab tantsu olemust läbi oma elu ja loomingu.


Täna kell 18.00 esilinastub kinos Artis Ruti Murusalu täispikk dokumentaalfilm „Ballettmeister”, milles Eesti tuntumaid koreograafe Mai Murdmaa mõtestab tantsu olemust läbi oma elu ja loomingu.

Mai Murdmaa ja Ave Alavainu võttegrupiga Hiiumaal

Mai Murdmaa ja Ave Alavainu võttegrupiga Hiiumaal

Film on kahe aasta vältel jäädvustatud rännak läbi rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafi Mai Murdmaa loomingulise maailma. Murdmaa on teejuht käsitlemaks tantsu kui meediumit, mille läbi luua kunsti. „Ballettmeister” visualiseerib koreograafiat, kuid eelkõige mõtestab seda.

On tähelepanuväärne, et Murdmaa näol on tegemist loovisikuga, kelle jaoks Nõukogude raudne eesriie ei takistanud osalemist New Yorgi 20. sajandi lõpukümnendite legendaarses kunstielus. Erinevalt Murdmaast tegid mitmed samasuguse võimaluse saanud loomeinimesed otsuse Nõukogude Liitu mitte tagasi pöörduda. Tänaseks on toonane töö- ja sõpruskollektiiv mööda maailma laiali, ometi ei anna varasemad kontaktid ja novaatorlik looming konkurentsieelist tänases päevas, kus kunsti ja äri vahelised piirid on hägustunud.

Murdmaa looming ja eraelu on lahutamatu tervik. Üks ballettmeister, kaks erinevat ühiskonnakorda. Üks looming: sakraalne, müstiline, erootiline, esteetiline – kuid palju keerukaid aspekte teose viimiseks publikuni.

Murdmaa oli Eestis üks esimestest, kes murdis klassikalise balleti kaanoneid. Ta on töötanud Estonia teatris 1956–1960 baleriinina, 1964 1973 ballettmeistrina ja 1974–2001 peaballettmeistrina. Lavastanud USA-s, Ungaris, Soomes, Saksamaal, Venemaal, Ukrainas jne. Murdmaa loomingulist tegevust on tunnustatud 2001. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi ja 2011. aastal riikliku elutööpreemiaga.

Filmis „Ballettmeister” on ta tantsu olemuse lahkajaks, valgustades rahvusvahelise balleti lavataguseid ja avades koreograafi elustiili privaatseid nüansse.

„Ballettmeister” on režissöör Ruti Murusalu kolmas Eesti tantsumaailma kaardistamist jätkav dokumentaalfilm. 2010. aastal eelnes „Sündinud tantsule” tantsupedagoog Kai Leetest ja 2012. aastal „Sinine Kõrb” priimabaleriin Kaie Kõrbist. Filmi stsenaristiks on Marje Len Murusalu, operaatoriks Erik Norkroos ning originaalse filmimuusika kirjutas filmile Mai vanem poeg Rainer Jancis. Filmi produtsendid on Priit Vaher ja Erik Norkroos.

Filmi tootjafirma Umberto Productions on lisaks käesolevale filmile varasemalt tootnud dokumentaalfilmid „Palusalu” ja „Sinine Kõrb” ning arvukalt telesaateid ja telelavastusi Eesti telekanalitele.

18–25. aprillil linastub „Ballettmeister” kinos Artis Tallinnas ning alates 18. aprillist paljudes teistes kinodes üle Eesti: Tartus, Pärnus, Rakveres, Võrus, Kärdlas, Haapsalus, Jõhvis, Paides, Viljandis jm. Mitmetel väljaspool Tallinna toimuvatel seanssidel osalevad ka filmi tegijad.

Infot üle Eesti toimuvate seansside kohta siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Default Featured Image
,
1 min

Programm Loov Euroopa ootab noori filmitegijaid kandideerima täiendkoolitustele

Euroopia Liidu programmi Loov Euroopa alaprogramm MEDIA, mis keskendub audiovisuaaltööstuse konkurentsivõime tugevdamisele, toetab paljusid rahvusvahelisi koolitusi, kuhu on kandideerima oodatud ka Eesti filmitegijad.
Amatöörlusest ja surmakultuurist
Esteban Wagneri „Hea surm”
6 min

Amatöörlusest ja surmakultuurist

Ka eraldi surmale fokuseerumata võib antropoloogiakino tunduda üksjagu sünge: taotlus kedagi või midagi enne hävimist talletada on keeruline nii filmijale kui vaatajale.
Coenid puistavad läbi muusika südant
Kaader filmist
3 min

Coenid puistavad läbi muusika südant

„Kõigi võimaluste maailmas elavate Coenite filmograafia kõige muljetavaldavamaks jooneks on tõik, et nad on suutnud küünilise stuudiosüsteemi ja keeruliste rahastusprotsesside kiuste luua filme pea kompromissitu isikupärasusega.” Homme kino Sõpruse muusikafilmide nädala raames linastuv vendade Coenite teos „Llewyn Davise ballaad” ei ole ses osas…
Müürileht