ESTPOL-2 pakub Sloveeniale põgenikekriisi keskmes abikätt

Sloveenia-Horvaatia piiril hetkel korda tagavale Eesti politsei missiooniüksusele ESTPOL-2 pole probleemiks ulatada oma abistav käsi ka siis, kui toitmist vajab põgenike sülelaps.

Sloveenia-Horvaatia piiril hetkel korda tagavale Eesti politsei missiooniüksusele ESTPOL-2 pole probleemiks ulatada oma abistav käsi ka siis, kui toitmist vajab põgenike sülelaps.

Kiirreageerija Märten väikelast abistamas. Foto: Lõuna prefektuuri Facebook

Kiirreageerija Märten väikelast abistamas. Foto: Lõuna prefektuuri Facebook

Lõuna prefektuur hoiab meid oma Facebooki kontol kursis detsembri alguses 30-päevasele missioonile lähetatud 15-liikmelise ESTPOL-2 rühma tegemiste ja hetkeolukorraga ning prefektuuri andmetel saabub rongidega endiselt tuhandeid põgenikke, „kes ei saa tihtipeale aru, kuhu nad on jõudnud ning kuhu tee edasi viib. Kuna turvakontrolli läbivaid inimesi on palju, töötab see võimalikult kiiresti, piltlikult öeldes konveiermeetodil.”

Politsenike ülesanne on põgenike seast välja sõeluda kahtlased isikud, kelle teekonda ohu korral takistatakse. Emotsionaalselt on ESTPOL-2 informatsioonile toetudes olnud senimaani kõige raskem turvakontrollide tegemine naistele ja lastele, „kes on pikast ja ohtlikust selja taha jäänud teekonnast väga räsitud, kurnatud ja kokku vajumas. Neid juhib vaid üks eluline eesmärk – lootus pääseda oma perega sõja eest turvalisse kohta.”

„Paar päeva tagasi ootas Tartu kiirreageerijat Märtenit aga omamoodi ülesanne, kui tema lauale pandi väikelaps, kel oli toidukord pooleli jäänud ning kõht nõudis pisarate ja valju jorina saatel oma. Siin ei olnud mõtlemisruumi, kiirustamist ega kõhklemist – Märten aitas pisikese preili kõige suurema hetkemure seal samas lahendada,” vahendab Lõuna prefektuur.

ESTPOL-2 on Eesti panus rändekriisi lahendamisse ning nii on rühma ülesandeks abistada Sloveeniat avaliku korra tagamisel Sloveenia-Horvaatia piiriregioonides.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Memokraadi uuringust selgub, et põgenikehirm on Eestis olemas, kuid see pole valdav
Süüria põgenikud Viinis. Foto: Josh Zakary (CC by 2.0)
Süüria põgenikud Viinis.

Memokraadi uuringust selgub, et põgenikehirm on Eestis olemas, kuid see pole valdav

Eesti poliitika- ja kultuuriruumi aktuaalseid teemasid lahkav arvamusblogi Memokraat avaldas eile uuringu, mille fookuseks eestlaste suhtumine põgenikesse.
Tallinna Ülikooli töötajad hakkavad pagulastele keeli õpetama

Tallinna Ülikooli töötajad hakkavad pagulastele keeli õpetama

Selle asemel, et lasta ennast nörritada pead tõstnud võõravihast, otsustasid Tallinna Ülikooli töötajad hakata Eestisse saabunud pagulastele vabatahtlikult keeli õpetama. Alates 2016. aasta märtsist ollakse valmis avama kursused eesti, inglise ja saksa keele õppeks.
Varjupaigataotlejate lapsed õpivad juba eesti keeles
Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets. Foto: MTÜ Pagula
Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets.

Varjupaigataotlejate lapsed õpivad juba eesti keeles

Kiltsi põhikoolis on avastatud, et parim viis Vao varjupaigataotlejate lastele eesti keele õpetamiseks on teha seda eesti keeles. Kooliaasta alguses klassiga liitunud lapsed saavad juba eesti keelest aru ning oskavad ennast väljendada.
Müürileht