Selle asemel, et lasta ennast nörritada pead tõstnud võõravihast, otsustasid Tallinna Ülikooli töötajad hakata Eestisse saabunud pagulastele vabatahtlikult keeli õpetama. Alates 2016. aasta märtsist ollakse valmis avama kursused eesti, inglise ja saksa keele õppeks.

Foto: Russell Watkins (CC BY 2.0)

Algatajad leiavad, et nende plaanitav õpe oleks riigi pakutavaga võrreldes paindlikum – inimestega tegeldaks nii rühma- kui ka individuaalõppe vormis. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis (TÜHI) sündinud algatusrühmaga liitunute hulgas leidub ka araabia keele oskajaid, mis võimaldab õpetamise alust laiendada.

Ettevõtmise ühe algataja, TÜHI itaalia uuringute professori Daniele Monticelli sõnul lähtutakse nii üldinimlikust soovist hädas olijaid aidata kui ka kasust, mis tekib sellest Eesti ühiskonnale. „Algatusega liitunud tunnevad vajadust anda panus pagulaste ja asüülitaotlejate lõimimisse Eesti ühiskonda. Nad on valmis täiesti tasuta pühendama oma aega tegevusele, milleks neil on akadeemiline ettevalmistus ja millega nad võiksid hoopis raha teenida. See on Eestis üsna haruldane,“ ütles Monticelli.

Vabatahtlikud leiavad, et ülikooli roll on toetada mõistva suhtumise levikut üksikisikute ja inimrühmade suhtes, kes on tagakiusamise või sõjaolukorra tõttu sunnitud oma kodudest lahkuma. Nii keeleõppe kui ka rände- ja varjupaigaküsimuste integreerimine ülikooli igapäevatöösse saab teoks koostöös teiste Eestis tegutsevate pagulasküsimustega tegelevate ametkondade ja organisatsioonidega.