Kuulan ja kuulan. Päevast päeva. Mitmeid kordi. Varahommikul. Lõunatades. Hilja öösel. Seistes ja lamades. Autos ja sportides. Üks on seega kindel – „Nolove” on hea album.

★★★★☆

Viimase kahe EPga tundub, nagu ukraina juurtega artisti looming oleks saanud rohkem valmis. Kui „Alpha” üllatas varasemast suurema atmosfäärilise kõlaga, siis värskelt välja antud „Nolove’i” puhul hakkab kõrva eksperimentaalsus. Produktsioonis kumab küll läbi Etapp Kyle’i lihvitud hüpnootiline stiil, kuid artisti looming ei ole siiski üks ühele äratuntav. Varasema ühtlase kulgemise asemel on lugude sisse siginenud pausid ja idamaine tumedus.

Ambient’like sound’ide ja elektroonilise melanhoolia kõrval on endiselt jäetud ruumi ka techno’le. Teose ülesehitus pole üksluine, vaid iga pala liigub sujuvalt üle järgmiseks, võttes eelmisest kaasa midagi, mida omas versioonis edasi arendada. Kui nimilugu „Nolove” loob albumile omase raamistiku eksperimentaalsuse ja atmosfäärilisusega, siis „Unseen” ja „Polar” kannavad kõla edasi klubimuusika kiiremas taktis. „Eden” kujutab oma ilus ja kurbuses aga tõelist maiuspala, sidudes oskuslikult kokku eelmise kolme track’i meelestatuse.

Etapp Kyle on pühendanud albumi oma kodulinnadele Lääne-Ukrainas, millest tuleneb arvatavasti EP emotsionaalsem laetus. Kas katsetus või mitte, loodan, et see uus kõla domineerib ka artisti tulevastel plaatidel.