Läinud aastal Tornaado ja Keerise vinüülplaatidega alustanud plaadifirma Frotee diskograafia sai täiendust seitsmekümnendate algul tegutsenud psühhpopgrupi Väntoreli ja kaheksakümnendatel disko-funk’iga katsetanud Elektra helikandjate näol.

Ansambel Väntorel alustas nime Keldriline Heli all 1970nda aasta suvel, kui kohtusid Andres Valkonen ja Andres Talvik ning koos otsustati bändi tegema hakata. Keldriline Heli võttis suuna mängida rohkem omaloomingut ja olla tõsisema repertuaariga kui tavaline tantsugrupp. Laulusõnad olid enamasti omaloomingulised ja üsna julged arvestades aega ja olusid. Nende mässumeelne olek ja kiire populaarsus tõidki peagi kaasa probleeme võimudega. Pärast kahe rahvarohke kontserdi korraldamist 1971. aasta kevadel keelati ansamblil esinemised ja neilt võeti ära prooviruum. Keelati ka „põrandaaluse” nime kasutamine, mispeale muudeti bändi nimi Väntoreliks. Pidev võimude poolt tagakiusamine tekitas aga bändiliikmete seas stressi ja lühikest aega tegutsenud Väntoreli tegevus lakkas 1971. aasta lõpuks. Õnneks oli enne seda jõutud lindistada 14 lugu, mis nüüd vinüülplaadile ja CD-le jõudsid. Materjal on taastatud ja re-masterdatud Lauri Liivaku poolt, vinüül ilmub limiteeritud 300-ses tiraažis.

Elektra alustas juba 1960ndate keskel naisvokaalansamblina, mille koosseis pidevalt muutus ja mida saatsid erinevad instrumentaalkollektiivid. Kaheksakümnendate alguseks moodustasid bändi Aarne Saluveeri poolt kokku kutsutud taustamuusikud ja vokaalgrupp, mille liikmeteks olid Kadri Hunt koos oma klassiõdedega. Vaatamata lääne mõjutustele ja soovile muu maailma eeskujul diskobuumiga ühte jalga käia, nõuti, et tüdrukud laulaksid eesti keeles. Nii tõlkiski bändi dirigent Märt Hunt toonased tantsutabelite hitid maakeelde ja stuudiouksed avanesid. Paraku jäid nii „Keegi” kui „Meid kaasa muusika viib” vaid raadiohittideks – plaadile need lood ei jõudnud. Nüüd on lood re-masterdatud Lynn Petrini poolt (Ebony Cuts stuudio) ning on saadaval seitsmetollisel limiteeritud tiraažiga vinüülplaadil.

Plaadifirma Frotee eesmärgiks on plaadile panna seni avaldamata popmuusikat Eesti lähiajaloost. Nõukogude režiimi ajal Ida-Euroopa riikides jäid nii mõnedki läänest mõjutatud muusikud põranda alla ning paljust seniavaldamata idabloki muusikast on seni osa saanud vaid vähesed valitud. Väikeplaadifirma Frotee tahab selle vea parandada ja seni arhiivides tolmu kogunud parimad palad plaatidele panna.

Loe ka Müürilehes ilmunud intervjuud Väntoreli asutajaliikme Andres Valkoneniga ning Frotee usutlust Elektra laulja Kadri Hundiga.

Lisainfo ja helinäited plaadifirma Frotee kodulehelt.