Grafiti ja tänavakunst näitusel Tartu Kunstimuuseumis

7. novembrist on Tartu Kunstimuuseumis avatud näitus „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014”, mis on järjekorras teine näitus suuremast arhiiviprojektist „Tartu 88”.


7. novembrist on Tartu Kunstimuuseumis avatud näitus „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014”, mis on järjekorras teine näitus suuremast arhiiviprojektist „Tartu 88”.

Nimeta (Tartu tänavatel 2014). Foto: Roman-Sten Tõnissoo

Nimeta (Tartu tänavatel 2014). Foto: Roman-Sten Tõnissoo

Näituse kuraator on Marika Agu ja kunstnikest on esindatud Natalie Mei, Rauno Thomas Moss, Maris Männik, Kiwa, Kaido Ole, Aleksander Sprohgis ning Roman-Sten Tõnissoo. Näitus käsitleb Tartu grafitikirjutajaid ja tänavakunstnikke, tänu kellele on Tartu saavutanud müütilise kuulsuse Eesti tänavakunstipealinnana. Ettepanek kutsuda neid tüüpilisteks indiviidideks tuleneb viisist, kuidas välismaiste eeskujude alusel kujundatakse kohalikku kultuuri, ühildades võõrad käitumisprintsiibid ja eeskujud oma isiklike ambitsioonide ja eneseotsingutega.

Näitusel viidatakse lisaks ka grafitikirjutaja ja tänavakunstniku arhetüüpidele, kelleks on dändi ja flanöör. Tegutsedes pealtnäha kusagil vabaduse ja määratlematuse piirimail, püüavad nad nihestada oma kohalolu ja näilisusega linna üldisi toimimisprintsiipe ja sotsiaalset paradigmat. Linna kasutamiseks, selle funktsioonide tarbimiseks ei pea seal ilmtingimata elama – linn on kui lava, millele astudes on võimalik mängida erinevaid rolle ning anonüümselt oma ihasid väljendada.

Metropolist välja kasvanud flanööri ning Tartu grafitikirjutaja ja tänavakunstniku käsitlemine ühises kontekstis võib tunduda meelevaldne, arvestades, et nad pärinevad erinevatelt alustelt. Ometi on viimaste puhul tegemist flanööri sugulashingedega, kes redefineerivad linnaruumi koostoimes ümbritseva füüsilise keskkonnaga. Täna siin, homme seal, oodatakse teda maskiga.

Näituse haridusprogrammi raames toimuvad 15. ja 29. novembril Tartu tänavakunsti taieseid tutvustavad linnaekskursioonid ning šablooni ja kleepsu töötoad. Lisaks linastub 9. detsembril Tartu Elektriteatris film „Bomb It” (2007). Näitus on avatud 1. veebruarini 2015.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Aprillis toimub viies tänavakunstifestival Stencibility
MTO stiilinäide.
,
2 min

Aprillis toimub viies tänavakunstifestival Stencibility

23.–27. aprillil toimub Tartus juba viiendat korda tänavakunstifestival Stencibility. Festivali eesmärk on tunnustada tänavakunstnikke, kes on rikastanud avalikku ruumi, tõsta kogukonna tähelepanu ja teadlikkust ümbritseva suhtes ning luua linna uusi kvaliteetseid teoseid.
Artishoki veerg: Tänavakunstist
MTO teos„ Ms Reet”. Foto: Stencibility
MTO teos„ Ms Reet” reklaamplakatil.
5 min

Artishoki veerg: Tänavakunstist

Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Seekordne kirjutis on osaliselt ajendatud Tallinnas silmatud reklaamplakatist „Tartus näeme”, mille visuaalset osa täidab tänavakunstniku MTO teos „Ms Reet”.
Artishoki veerg: Kuidas tappa tänavakunsti?
Kashink ja Thobek vestlemas Tartus Vallikraavi tänaval. Foto: Sirla
Kashink ja Thobek vestlemas Tartus Vallikraavi tänaval.
4 min

Artishoki veerg: Kuidas tappa tänavakunsti?

Margus Tamm võtab eelmises Müürilehe numbris ilmunud artiklis „Tänavakunstist” kasutusele sotsiaalse bandiidi mõiste. See on keegi, kes „on seaduse silmis kriminaal, kuid rahva hulgas armastatud kangelane”, mis on minu arust väga tabav kirjeldus tänavakunstnikule. Mind panid aga käesolevat teksti kirjutama artikli viimased…
Müürileht