Homme avatakse Tartu Kunstimuuseumis näitus Tartu näitusepaikadest

Homme, 25. märtsil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Triin Tulgiste kureeritud arhiivinäitus „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014”.


Homme, 25. märtsil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Triin Tulgiste kureeritud arhiivinäitus „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014”.

Näituse avamine Fotokeldris Illegaard, Vallo Kalamehe fotokogu.

Näituse avamine Fotokeldris Illegaard, Vallo Kalamehe fotokogu.

Näitusel osalevad kunstnikud Peeter Allik, Eike Eplik, Kiwa, Kalev Mark Kostabi, Ilmar Kruusamäe, Laurentsius ja A. D., Ly Lestberg, Taavi Novek, Ahti Seppet, Hillar Tatar, Ago Teedema ja Toomas Thetloff.

Näitus „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” on esimene etapp Tartu Kunstimuuseumis käesoleval aastal käivitunud arhiiviprojektist „Tartu 88”.

Näituse keskmes on seitse ruumi ja üksteist galeriid, mis on valitud eesmärgiga tutvustada Tartu näitusepindu võimalikult erinevate üksikjuhtumite kaudu. Valitud näidete ühisjoontena võib nimetada vaid rohkem või vähem regulaarset näituseprogrammi ja teatud erialaste ringkondade tunnustust. Esindatud on tüüpilised müügigaleriid, näituse- ja klubilist tegevust kombineerivad ruumid ning nii koolidega seotud kui ka iseseisvad non-profit-galeriid.

Kõige laiemalt võiks vaatlusalused näitusepaigad jagada kaheks: müügitööle orienteeritud lääne galeriide toimimisloogikat järgivateks – Kostabideks – ja selgelt defineerimatuteks Tartu kohavaimu kandvateks – ehk kampsuniteks. Siinkohal pole kindlasti eesmärk anda hinnanguid või silte, pigem esindavad need humoorikad epiteedid igas kultuuris eksisteerivaid jõuvahekordi, mis on põimunult olemas nii näitusepaikades kui ka kunstnikes endis. Näitusel on eksponeeritud näitusepaikadega seotud foto-, teksti- ja videomaterjalid, aga ka valik neis eksponeeritud kunstiteostest.

Näitusega kaasnevad kataloog, giidituurid ja näitusepaiku tutvustav publikuprogramm, mis toimub nii näituseruumides kui ka näituse ametlikus klubis Promenaadiviis (Promenaadi 5, Tartu).

Pidu Illegaardis 1993, Sirje Ginteri fotokogu.

Pidu Illegaardis 1993, Sirje Ginteri fotokogu.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kas nüüd on näitus?
Näituse „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?” plakat
7 min

Kas nüüd on näitus?

Tartu Kunstimuuseumis foto- ja videokogu hoidjana töötav Peeter Talvistu läheneb muuseumiga seotud problemaatikale läbi selle direktori Rael Arteli kuraatorinäituse „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?”.
Aprillis toimub viies tänavakunstifestival Stencibility
MTO stiilinäide.
,
2 min

Aprillis toimub viies tänavakunstifestival Stencibility

23.–27. aprillil toimub Tartus juba viiendat korda tänavakunstifestival Stencibility. Festivali eesmärk on tunnustada tänavakunstnikke, kes on rikastanud avalikku ruumi, tõsta kogukonna tähelepanu ja teadlikkust ümbritseva suhtes ning luua linna uusi kvaliteetseid teoseid.
Aus maalikunstnik Kristi Kongi
9 min

Aus maalikunstnik Kristi Kongi

Noore kunstniku saavutuste hulka kuuluvad muu seas 2013. aasta lõpus võidetud Sadolini nüüdiskunstipreemia ning Tartu Kunstimuuseumi näituse „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?” jaoks loodud muuseumipoodi ümberdefineeriv maaliinstallatsioon „Kompvekitehas”, mis jääb muuseumi fuajeed kaunistama ka pärast näituse lõppemist.
Müürileht