Ilmar Raagi uus film esilinastub Tribeca filmifestivalil

16.–27. aprillini New Yorgis toimuv Tribeca filmifestival valis oma programmi Ilmar Raagi vastvalminud mängufilmi „Ma ei tule tagasi”. Filmi maailma esilinastus toimub programmis „Vaatenurgad” („Viewpoints”), kus linastub kokku 23 filmi.


16.–27. aprillini New Yorgis toimuv Tribeca filmifestival valis oma programmi Ilmar Raagi vastvalminud mängufilmi „Ma ei tule tagasi”. Filmi maailma esilinastus toimub programmis „Vaatenurgad” („Viewpoints”), kus linastub kokku 23 filmi.

Kaader filmist

Kaader filmist

Tribeca on Sundance’i filmifestivali kõrval olulisim festival Ameerika Ühendriikides. Tribeca filmifestivalil on kohal Ilmar Raag ja filmi üks peaosatäitjatest Viktoria Lobatševa.

„Ma ei tule tagasi” on film noorest õppejõust Anjast ja 13-aastasest lastekodust põgenenud Kristiinast. Nende teed ristuvad ja peagi alustab pealtnäha kokkusobimatu paar ohtlikku teekonda põidlaküüdiga läbi Venemaa avaruste, et leida üles Kristiina Kasahstanis elav vanaema. See on lugu ellujäämisest, südantsoojendavast sõprusest ja perekonna tähendusest.

„Ma ei tule tagasi” on Eesti-Vene-Valgevene-Kasahhi-Soome koostööfilm, mille võtted toimusid Venemaal ja Valgevenes. Filmi peatootja on CTB Film, eestipoolne tootja on Amrion, Soomest Helsinki-filmi OY. Teised kaastootjad on Kazakhfilm ja Belarusfilm.

CTB Film on Venemaa suurim iseseisev filmitootmisfirma, mille juht Sergei Seljanov on töötanud selliste autoritega nagu Pavel Lungin, Aleksei Balabanov, Aleksander Rogožkin, Igor Vološin ja Sergei Bodrov ning on tootnud sellised filmid nagu „Kukulind”, „Cargo 200”, „Morfiin”, „Vend” ja „Vend 2” jpt. Alates CTB asutamisest 1992. aastal on nad tootnud 70 mängufilmi.

„Ma ei tule tagasi” käsikirja kirjutas Jaroslava Pulinovitš, ka Eestis tuntud noor dramaturg, kelle näidendeid on lavastatud nii Venemaal, Inglismaal, USAs, Poolas, Ukrainas kui mujal. Filmi peosades on Polina Puškaruk ja Viktoria Lobatševa. Operaator Tuomo Hutri on tuntud tegija kodumaal Soomes, meil linastunud filmidest on tema üles võetud näiteks „Mehe töö”, „Kirjad isa Jakobile” ja „Vuosaari”. Filmi helilooja on Soome üks edukamaid filmimuusika tegijaid Panu Aaltio, kes võitis 2012. aastal ülemaailmse filmimuusika kriitikute ühingu IFMCA auhinnna parima dokumentaalfilmimuusika eest filmis „Metsa lugu”.

Filmi eelarve on 1,5 miljonit eurot. Filmi valmimist on toetanud Eesti Filmi Sihtasutus, Kultuurkapital, Vene Föderatsiooni Filmifond, Soome Filmi Sihtasutus ja Euroopa Nõukogu kaastootmisfond Eurimages.

„Ma ei tule tagasi” jõuab eesti kinodesse 18. septembril.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Coenid puistavad läbi muusika südant
Kaader filmist
3 min

Coenid puistavad läbi muusika südant

„Kõigi võimaluste maailmas elavate Coenite filmograafia kõige muljetavaldavamaks jooneks on tõik, et nad on suutnud küünilise stuudiosüsteemi ja keeruliste rahastusprotsesside kiuste luua filme pea kompromissitu isikupärasusega.” Homme kino Sõpruse muusikafilmide nädala raames linastuv vendade Coenite teos „Llewyn Davise ballaad” ei ole ses osas…
Esilinastub dokumentaalfilm Mai Murdmaast
Mai Murdmaa ja Ave Alavainu võttegrupiga Hiiumaal
,
2 min

Esilinastub dokumentaalfilm Mai Murdmaast

Täna kell 18.00 esilinastub kinos Artis Ruti Murusalu täispikk dokumentaalfilm „Ballettmeister”, milles Eesti tuntumaid koreograafe Mai Murdmaa mõtestab tantsu olemust läbi oma elu ja loomingu.
Meeliköitev uus ilm
Kaader filmist.
4 min

Meeliköitev uus ilm

Müstiliste varjude taha peidetud koht ja aeg jäävad „Teisikus” mõnusalt ebamääraseks, mistõttu pole võimalik anakronisme ajastutruudest detailidest eristada. Selle tulemusena luuakse kutsuvalt ainulaadne maailm, mis pole liiga hullumeelne, et pärssida sellega suhestumist, kuid mille fantaasiapiruetid suudavad üllatada ja hoiavad meele ärksana.
Müürileht