Indrek Hargla pälvis Soome Krimikirjanduse Seltsi tunnustuse

Soome Krimikirjanduse Seltsi välismaise krimikirjanduse tunnustuskirja saab 2015. aastal eestlane Indrek Hargla.


Soome Krimikirjanduse Seltsi välismaise krimikirjanduse tunnustuskirja saab 2015. aastal eestlane Indrek Hargla.

Indrek Hargla. Foto: Ave Maria Mõistlik

Indrek Hargla. Foto: Ave Maria Mõistlik

Soome Krimikirjanduse (Selts Suomen dekkariseura ry) tahab tunnustada Indrek Hargla oskust muuta elavaks Tallinna vanalinna ajalugu ja olla lugejale teejuhiks keskaegse linna süngetes toonides gooti õhustikus.

Hargla esimene kriminaalromaan „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” ilmus soome keeles 2011. aastal („Apteekkari Melchior ja Olevisten kirkon arvoitus”). Tänaseks on soome keelde tõlgitud neli Melchiori-romaani: lisaks esimesele veel „Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus”, „Apteeker Melchior ja timuka tütar”, „Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja”. Hargla uusim, „Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika”, 2014, ilmub soome keeles tänavu sügisel.

Hargla kirjutab Tallinna ajaloost, 15. sajandist – ajast, millest ei ole just palju kirjalikke allikaid alles jäänud. Tema romaanisari rakendab Aristotelese „Poeetika” ammust põhiideed: fiktsioon ei kujuta seda, mis on toimunud, vaid seda, mis oleks võinud toimuda. Romaanisarja eri köiteid võib lugeda ka kui iseseisvaid teoseid, aga teosest teise arenevad peategelane ja tema lähedastering edasi, nad vananevad ja saavad lugejale omaseks.

Soome Krimikirjanduse Selts asutati 1984. aastal. Selts on seadnud endale ülesandeks olla ühendav lüli krimikirjanduse ja krimikirjanduse harrastajate vahel. Seltsil on oma ajakiri „Ruumiin kulttuuri”, (ek „(Surnu)keha kultuur”) ja selts annab igal aastal välja auhinda „Vuoden johtolanka” („Aasta juhtlõng”), tõstes nõnda esile eelmisel aastal ilmunud tähelepandavaima Soome krimiraamatu. Tunnustuskirja soome keelde tõlgitud välismaisele krimiautorile annab selts alates 1984. aastast. Laureaatide hulka kuuluvad näiteks John le Carre, Boris Akunin ja Henning Mankell.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Finlandia kirjanduspreemia võitja on Jussi Valtonen
Jussi Valtonen. Foto: Joel Kujala

Finlandia kirjanduspreemia võitja on Jussi Valtonen

2014. aasta Finlandia kirjandusauhinna pälvis kirjanik Jussi Valtonen oma raamatu „He eivät tiedä mitä tekevät” („Nad ei tea, mis nad teevad”) eest.
Olmest, uusolmest ja ekraanirituaalidest
15 min

Olmest, uusolmest ja ekraanirituaalidest

Ja midagi sellist see uusolme minu jaoks võikski olla: esiteks niisiis just see eluhookirjandus, teiseks miski, mis tõukub otseselt igapäevaelust, aga teistsugusel pinnal või tasandil kui see kunagine olmekirjandus – ilukirjandus ja päriselu, olmeseikade kirjeldused, vahelduvad ja põimuvad siin mänguliselt, aga põhjalikult.
Värske Rõhk toob noori ilukirjandusele lähemale. Intervjuu Tõnis Viluga
Tõnis Vilu. Foto: Annika Markson
Tõnis Vilu.
6 min

Värske Rõhk toob noori ilukirjandusele lähemale. Intervjuu Tõnis Viluga

2015. aastal SA Kultuurilehega liituva noore kirjanduse ajakirja Värske Rõhk proosatoimetaja Tõnis Vilu asub ajutiselt tööle ka ajakirja tegevtoimetajana. Palusin Tõnisel rääkida tema senise toimetamiskogemuse põhjal noorema proosa tugevatest ja nõrkadest külgedest ning sellest, mida…
Müürileht