Jan Verwoert Tallinnas: „Vahukoor zombidele”

Täna, 12. novembril kell 18 toimub Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn) kunstiteoreetiku ja Oslo Kunstiakadeemia professori Jan Verwoerti avalik loeng „Whipped Cream for the Walking Dead” („Vahukoor zombidele”). Homme, 13. novembril annab Jan Verwoert Kunstiteaduse Instituudis seminari kunstist intuitiivselt kirjutamisest.


Täna, 12. novembril kell 18 toimub Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn) kunstiteoreetiku ja Oslo Kunstiakadeemia professori Jan Verwoerti avalik loeng „Whipped Cream for the Walking Dead” („Vahukoor zombidele”). Homme, 13. novembril annab Jan Verwoert Kunstiteaduse Instituudis seminari kunstist intuitiivselt kirjutamisest.

Jan Verwoert. Foto: Nils Klinger (Bergen Assembly 2013) / kunstkritikk.no

Jan Verwoert. Foto: Nils Klinger (Bergen Assembly 2013) / kunstkritikk.no

Verwoerti ülesastumised on osa Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse korraldatud seeriast, kuhu kutsutakse käimasoleval õppeaastal esinema nüüdisaegse kunstimaailma olulisemad kuraatorid, kriitikud ja teoreetikud. Verwoert on avaldanud mitu raamatut nüüdisaegsest kultuurist, töötab nii Oslo Kunstiakadeemias kui ka Piet Zwarti Instituudis Rotterdamis ning kaastoimetab kaasaegse kunsti ajakirja Frieze. Pärast Verwoerti on detsembris Tallinnasse oodata kuraatorit ja kuraatorluse uurijat Beatrice von Biscmarcki.

Tänase loengu „Vahukoor zombidele” õrritaja kõlab nii:

Materiaalne maailm pakub meile iga päev üha rohkem asju, mida osta ja karta, samas öösiti helgivad me näod LED-ekraanide säras, otsides netist õiget elu. Kas sõda lõppes viiekümnendatel? Või saab nurki nüüd efektiivsemalt tablettidega siluda? Mis teha, kui kuhu me ka ei läheks online’is või päriselus, peame ikka kaasa vedama oma keha?
Võib tunduda, et üks võimalus olukorraga kohanemiseks oleks muuta elu pelgalt kumaks, sama ülevalt loiuks nagu ekraan. Olla õndsad zombid, kes enam ei tunne, et nad ei tunne, sest nad on kaotanud seedimisvõime ega saa enam süüa ihaldatud toitu ega võta enam grammigi kaalus juurde. Kes ei usuks, kui Lana del Ray laulab sumedalt unisel häälel, et tema soovide tipp on rannas end pilve tõmmata?

Aga mis siis, kui hing ikka peksleb ja ihaleb toidu järele ning heidab meid tagasi asjade, inimeste, lubaduste ja netihorskoopide maailma? Mis oleks, kui katsuks kuidagi vastata Bifo Berardi tõstatatud küsimusele „Kuhu me oma ümarad kered panema peaksime?”

Homsele seminarile on vajalik eelregistreerimine, kirjutades Ingrid Ruudile aadressil ingrid.ruudi@artun.ee.

Sündmuse leiad Facebookist siin.
Järgmistel seminaridel nendega seotud lugemisgruppidel hoia silm peal KKEKi kodulehel.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

„1995” EKKMis: kuidas suhtuda?
Näitusevaade. Foto: Johannes Säre
Näitusevaade.
6 min

„1995” EKKMis: kuidas suhtuda?

Platvormkingad või värvilised tossud, kõrge värvliga kivipesuteksad ja veidi liiga suured dressipluusid – 90ndad on kindlalt tagasi. Kas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kahe kümnendi tagust aega uuriv näitus toob vaatajani olulise kultuuripärandi või sõidab populistliku manöövrina moetrendidel?
Unustage hirm
Artur Żmijewski „Kullimäng” (1999). Videoteos, kus grupp alasti inimesi mängivad kunagi gaasikambrina kasutatud ruumis kulli. Foto: André Morin
Artur Żmijewski „Kullimäng” (1999). Videoteos, kus grupp alasti inimesi mängib kunagi gaasikambrina kasutatud ruumis kulli.
14 min

Unustage hirm

Poola kunstnik Artur Żmijewski, kelle teoseid on Eestis eksponeeritud ja seejärel tsenseeritud, kirjutab VII Berliini biennaali kataloogi eessõnas, et kunst peab olema poliitiline, sest vastasel korral ei esinda see inimeste huve, vaid jääb üksikute kunstnike karjääri teenistusse. Nüüd on artiklit tänu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele võimalik lugeda ka…
Juhtkiri: Zombistumise harilik rutiin
Helen Tammemäe. Foto: Renee Altrov
Helen Tammemäe.
4 min

Juhtkiri: Zombistumise harilik rutiin

Ma ei tea vist kedagi, kes saaks öelda, et tal on palju aega. Kõigil on ikka pigem pidevalt kiire. Neid, kes ei reageeri meilidele paari päeva jooksul, peetakse juba väga omamoodi tegelasteks. Tehnoloogia areng on asendanud küll tööjõu tehastes robotitega ja kiirendanud hüppeliselt…
Müürileht