Jüri Järvet 100 Elektriteatris

Legendaarse näitleja Jüri Järveti 100. sünniaastapäeva tähistatakse Tartu Elektriteatris 18.–20. juunini filmiprogrammiga.

Legendaarse näitleja Jüri Järveti 100. sünniaastapäeva tähistatakse Tartu Elektriteatris 18.–20. juunini filmiprogrammiga.

Jüri Järvet filmis „Kuningas Lear”. Foto: Rahvusarhiiv

Suurel ekraanil näidatakse neil õhtuil maailma ja eesti kullafondi kuuluvaid teoseid, kus Järvet on sooritanud säravad rollid: „Solaris” (Andrei Tarkovski, 1971), „Kuningas Lear” (Grigori Kozintsev, 1971) ja „Viini postmark” (Veljo Käsper, 1967).

Jüri Järvet on olnud rahvusvaheliselt edukaim ja tuntuim Eesti filminäitleja, kelle kohta režissöör Andrei Tarkovski ütles: „Järvet on geenius ja ärge mõelge temast kui tavalisest heast näitlejast. Häid näitlejaid on väga palju, geeniusi aga väga vähe!” Filmid, milles ta mängis, kuuluvad maailma ja Eesti kino kullafondi. Sel aastal möödub Jüri Järveti sünnist 100 aastat ja Tartu Elektriteater toob sel puhul ekraanile kolm filmi tema näitlejakarjääri kõrgajast.

Grigori Kozintsevi „Kuningas Leari” (1971) loetakse parimate Shakespeare’i ekraniseeringute hulka kuuluvaks. Järvet valiti filmi peaosatäitjaks pärast aasta kestnud peaosatäitja otsinguid, kusjuures esialgu ei toetanud režissööri oootamatut valikut eriti keegi. Filmi saatis menu nii Nõukogude Liidus kui välismaal ja Jüri Järvet sai 1972. aasta Teherani filmifestivalil parima meesnäitleja preemia. Tema ebatavaline Lear sai paljudele avastuseks, sest mitmed ei osanud arvatagi, et selles kõhetus ja omapärase välimusega tegelases peitub nii palju kuninglikku võimu ja inimlikku meeleheidet. Pärast võtteid kirjutas Kozintsev, et tal pole olnud kunagi varem olnud võimalust töötada nii suurepärase artistiga.

Andrei Tarkovski kutsus Järveti „Solarisesse” (1971) Kozintsevi soovitusel. „Sain Järvetiga kokku,” kirjutas Tarkovski Kozintsevile, „ning leidsin, et näitlejana on ta lihtsalt geniaalne.” Hollywoodi kosmoseseiklustele vastulausena mõeldud „Solaris” võitis 1972. aasta Cannes’i filmifestivalil žürii eripreemia ning sellest sai kinolegend, mis pole siiani hääbunud. Metafüüsilisi ja inimlikke küsimusi tõstatav film püsib ulmefilmide tippude seas väärikal kohal ja nii mõnegi jaoks on tegemist žanri parima filmiga üldse. Teisi, vastupidi, segavad selle aeglane kulg ja teravad tunnetuslikud dilemmad. Ent igal juhul on „Solaris” tõenäoliselt legendaarseim film, milles mõni eesti näitleja on mänginud. Küllap leidub inimesi, kelle jaoks Eesti ongi maa, kust pärineb Tarkovski „Solarises” mänginud Jüri Järvet. Kui nad muidugi Järveti Eesti-päritolu üldse teavad.

Kui Veljo Käsperi „Viini postmark” 1967. aastal ekraanile tuli, hinnati seda tänases vaates ebaõiglaselt karmilt. Filmi sünnis oli oluline osa Jüri Järveti rollil samanimelises menukas näidendis, ent kuna film lavaversioonist erines, peeti tulemust ebaõnnestumiseks. Aeg on hinnanguid muutnud ja tänaseks kuulub „Viini postmark” kindlalt eesti komöödifilmide klassikasse. Film mugandumisest ja konformsusest ühiskonnas, kus inimesi ideaalis taheti tiražeerida nagu šablooni järgi kaste, kõnetab huvilisi ka nüüd. Ühiskonnakriitikast rohkemgi on aga vaatajaid ilmselt köitnud filmi suurepärased näitlejatööd ja vaimukad detailid. Režissöör Veljo Käsper ütles peaosatäitja kohta: „Jüri Järvetit võib kahtlemata nimetada maailmaklassi kuuluvaks näitlejaks. Ta tunneb suurepäraselt oma võimeid ja töötab väsimatult selleks, et end absoluutsesse häälestusse viia. Selline „häälestus” ongi tema kui näitleja suurvorm.”

Jüri Järvet näitab end neis filmides omapärase ja eripalgelise näitlejana, kes töötas tippvormis erinevates žanrides. Tartu Elektriteatri filmivalik klassikalisest tragöödiast filosoofilise ulme ja satiirilise komöödiani annab aimu meie kunagise legendi suurusest. Mis on peatähtis – kõik kolm filmi väärivad vaatamist eelkõige suurelt ekraanilt.

Lisainfot leiad Elektriteatri kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Nõukogude kino naised: sõjas ja tööl, ühismajandis ja perekonnas
9 min

Nõukogude kino naised: sõjas ja tööl, ühismajandis ja perekonnas

1920ndatest aastatest hakkas aina suuremat rolli nõukogude ideoloogia levitamisel mängima uus kunstivorm – kino. Tootmise ja tsensuuriga seotud teemades oli kino riigi ja parteiga tihedamini seotud kui ükski teine kunstiliik. Seega pakuvad just nõukogude filmid huvitavat ülevaadet…
Järelhüüd Nikolai Baturinile
TLNML01:NIKOLAI BATURIN OMA KODUS VILJANDIMAAL KALBUSE KÜLA KALURI TALUS :, EESTI,JUL08 sa/Foto SVEN ARBET MAALEHT

Järelhüüd Nikolai Baturinile

Nikolai Baturin (5. VIII 1936 – 16. V 2019) oli eesti kirjanik Mulgimaalt, taigakütt ja ilmarändur, avarilma asukas…
Arvustus: Rakettmees maandub jalgadele
Kaader filmist
6 min

Arvustus: Rakettmees maandub jalgadele

Pööraste kostüümide ning kaasahaaravate lauludega vürtsitatud „Rocketman” jutustab loo Londoni äärelinnast pärit ujeda Reginald Kenneth Dwighti teekonnast muusikamaailma tippu Elton Hercules Johnina, kartmata sealjuures heita rambivalgust ka oma portreteeritava isiklikele madalpunktidele.
Müürileht