Kadriorus toimub kirjandustänava festival

Kohal on teiste seas Viivi Luik, Tõnu Õnnepalu, Kristiina Ehin, Karl Martin Sinijärv, Indrek Koff, Doris Kareva jpt.

Laupäeval, 9. septembril toob Kirjandustänava festival esmakordselt säärase suuremõõtmelise melu Lydia Koidula tänavale Kadriorgu.

Tõnu Õnnepalu. Foto: Virge Viertek

Tõnu Õnnepalu. Foto: Virge Viertek

Tegemist on ainulaadse kirjandusliku tänavaga, mille alguses on Tammsaare muuseum ja lõpus Vilde muuseum (Koidula enda muuseum on teadupoolest aga hoopis Pärnus). Festivalile tulevad külla pea kõik me kodumaised kirjandusega seotud asutused, nende avatud telkides toimuvad spetsiaalselt festivaliks loodud programmid.

Kohal on teiste seas Viivi Luik, Tõnu Õnnepalu, Kristiina Ehin, Karl Martin Sinijärv, Indrek Koff, Doris Kareva jpt. Mängida saab mälumänge, osaleda uute raamatute esitlustel, kuulata kultuuri- ja kirjandusteemalisi arutelusid. Melu tekitavad kirjanduslikud jalutuskäigud, raamatute müük ja intrigeerivad näitused. Lisaks on menüüs tänavatoitu ja muusikatki ning ööhämaruses näidatakse kirjanduslikke valgusinstallatsioone.

Uuri lisa Tallinna Kirjanduskeskuse kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

90ndad. Pisut loba kirjandusest
Erakkond + sõbrad. Pildil (vasakult): Mehis Heinsaar, Aare Pilv, Jaan Kangilaski, Ann Veismann, Andreas Kalkun, Lauri Sommer, Marko Kompus. Ilmselt mai 1997. Foto: erakogu
Erakkond + sõbrad. Pildil (vasakult): Mehis Heinsaar, Aare Pilv, Jaan Kangilaski, Ann Veismann, Andreas Kalkun, Lauri Sommer, Marko Kompus. Ilmselt mai 1997.
10 min

90ndad. Pisut loba kirjandusest

Aare Pilve tähelepanekuid saab ehk võtta järjena tema kunagisele kirjutisele „Olevikumälestusi üheksakümnendatest”, üheksakümnendad on minevik, aga postmodernistlik fragmentaarium püsib. Mis tundus 90ndail oluline? Kas (ja kuidas) on üheksakümnendad tagasi? Kas Pilvest sai „Tartu Krull”? Kus (kes) on Kivisildnik ja Kender nüüd?
Paigalolemise kunstnik. Intervjuu Lauri Sommeriga
Lauri Sommer. Foto: Aleksander Kelpman
Lauri Sommer.

Paigalolemise kunstnik. Intervjuu Lauri Sommeriga

Lauri Sommer ei ole kolkapatrioot. Seda, mida ta iga päev mõistatab ja teeb, tõlgib ja loeb ja kirjutab, sõltudes seejuures tuule suunast ja vetevoolust, arutasime ühel vihmapäikselisel suurel reedel Räestul, taustaks mängimas vaikne ambient vaheldumisi hullude obskuursustega.
Resideeri, loo ja lehvita
Maarja Kangro. Foto: Ave Maria Mõistlik
Maarja Kangro.
12 min

Resideeri, loo ja lehvita

Abiks algajale kirjanikule-residentuurientusiastile kirjutab kosmopoliit-kirjanik Maarja Kangro, kas ja miks ja millistes (jne) loomeresidentuurides käia. Mida kujutab endast loomemaja-literatuur ja kas resideerides tasub pigem randa minna või kirjutada, kirjutada, kirjutada!
Müürileht