Homme, 12. augustil seab end Telliskivi Loomelinnaku Punases Majas sisse underground-elektroonika kultuuri ülistav Patareiv, kus kohalike ninade kõrval astuvad üles plaadifirma UIQ juht, DJ ja produtsent Lee Gamble, techno-leibeli Black.Records juhtfiguur Albert Williams ning UIQ hoolealune N1L. Neist viimase puhul on tegemist läti päritolu DJ ja produtsendi Martins Rokisiga, kellega rääkisime tema audiovisuaalseid rännakuid pakkuvast kunstiprojektist ning N1Li eksperimentaalsest mutant-techno‘st.

N1L. Foto: erakogu

N1L. Foto: erakogu

„Wrong Headspace”, su esimene EP N1Li pseudonüümi alt, kannab Lee Gamble’i leibeli UIQ templit. UIQ on tuntud pigem mittekonventsionaalse muusika väljastajana. Kuidas sinu ja Gamble’i huvid kohtusid?

Kohtusin Lee’ga läbi arvutimuusika „skeene” kuskil 2009. aasta paiku. Kuulsin tema CYRK-i podcast’i, kontakteerusin temaga ja hiljem kohtusime Berliinis. See oli väike ringkond, nii et kõik teadsid üksteist. Tal on minuga sarnane taust ja muusikalised huvid. Mõned aastad hiljem, kui hakkasin tegema muusikat, millest sai hiljem N1L, panin kokku miksteibi, laadisin selle SoundCloudi ja saatsin lingi ka talle. Ta arvas, et see on väärt avaldamist ja kuna tal oli mõttes luua plaadifirma, saigi sellest UIQ esimene väljalase.

Kuidas on N1Li mõjutanud underground peoskeene?

Mind on mõjutanud muusika, mis nendest ringkondadest pärineb, kuid nende skeenede sotsiaalsete aspektidega mul kogemust ei ole. Õppisin 5. klassis, kui kuulasin „Thunderdome’i” kogumikelt digitaalset hardcore’i ning raadiost või kassettidelt varajast jungle’it, kuid ma ei käinud kunagi reividel ega teinud narkootikume. Isegi vanemana sattusin harva klubidesse ja pidudele, nii et see mõju on olnud puhtalt muusikapõhine.

N1Lina tegutsedes langeb su looming tantsumuusika haldusalale. Oma õige nime all lood sa aga visuaale ja helisid performance’ite ja kunstiinstallatsioonide jaoks, uurides seeläbi seda, kuidas inimesed neid teoseid tajuvad. Kumb neist projektidest esimesena sündis, või täiustas üks hoopis teist?

Olen töötanud muusikaga selle erinevates kontekstides juba üle kümne aasta. Alguse sai see melomaaniast – kuulasin kõike elektroonikast grindcore’ini. Seejärel töötasin mitu aastat kohalikus üliõpilasraadios, kus miksisin kokku eklektilist ja veidrat muusikat. Mingil hetkel hakkasin huvituma helist kui kunstist, arvutimuusikast, psühhoakustikast jm. Kompositsioonide loomiseks tegin endale selgeks programmeerimise ning hakkasin arendama audioinstallatsioone, mis hõlmasid endas ka visuaalseid aspekte. Õppisin tundma mitmeid erinevaid vaatenurki ja kohtasin palju huvitavaid inimesi, kes sel äärealal tegutsevad. Samal ajal tundsin puudust ka sellest selgroogu kõditavast lõbust ja klubimuusika emotsionaalsemat osast, mistõttu sündiski N1L. Selle nime all eksperimenteerin ma kõigi oma mõjutajatega ja üritan luua muusikat, mis räägib enda eest.

Mis on see tulemus, mida sa selle niinimetatud „tajumise stsenaariumiga” saavutada loodad?

Mind huvitab rohkem see, kuidas heli tajutakse ja kuidas seda uute kogemuste loomiseks ära saab kasutada. Nii et kindla sõnumi või ühese kogemuse asemel loon ma ruumi mitmete erinevate subjektiivsete kogemuste jaoks.

Kuidas sa oma kahte muusikalist nägu ise kirjeldaksid?

Töö mu pärisnime all kasutab heli kui materjali kunsti loomiseks, see on ekstreemsem ja puudutab ka mittemuusikalisi territooriume. N1L on aga muusika selle traditsioonilisemas tähenduses, kuigi see võib samuti olla eksperimentaalne ja väljakutset pakkuv. Produktsiooni mõttes on need protsessid väga erinevad. Arvutimuusika jaoks kasutan ma koodipõhiseid süsteeme, mis sünteesivad heli ja loovad struktuure. N1Li puhul lähevad käiku tavapärased programmid ja lihtsamad meetodid, nagu näiteks sämplimine jne.

Keda sa oma kunstiprojektide puhul kõige suuremateks eeskujudeks pead?

Iannis Xenakis, Florian Hecker, Mark Fell ja mu sõbrad, kes töötavad sarnasel alal – Rubén Patiño, Lee Fraser jt.

Mis on su järgmised plaanid N1Liga?

Varsti ilmub UIQ alt uus EP, seejärel EP Where To Now? leibeli alt ning 2017. aastal loodan jõuda täispika albumini. Loodetavasti mängin ka rohkem plaate ja annan rohkem live’e.

Patareivi täiskoosseisus lineup’iga tutvu siin.