Sel reedel, 5. juulil naaseb HUNGRis toimuvaks Shelteri peoks Tallinnasse Indoneesia duo Gabber Modus Operandi, kelle loomingus sulavad omavahel kokku gabber, footwork, grindcore, noise ja Indoneesia traditsiooniline muusika, mille tulemiks on globaalne ja plahvatusohtlik klubimuusikakokteil. Rääkisime duo liikmete Icani ja Kasimyniga nende veidrast Instagrami esteetikast ning sellest, mis muusika nende kodumaal populaarne on.
Kuigi teie nimest võiks välja lugeda, et viitate 90ndate Hollandist pärinevale muusikastiilile gabber’ile, ei ole see tegelikult nii. Mida gabber teie nimes tähendab?
Ican: Oma nimes ei seosta me tõesti gabber’it konkreetse žanriga. Meie emakeeles tähendab see häält, mida teeb mootorrattale gaasi andmine. Gabber’i-skeenet meil siin minevikus olnud ei ole.
Kasimyn: See tähendab ka banaanipuust tehtud tausta, mida kasutatakse traditsioonilistes varjunukkude etendustes.
Olete oma muusikas kasutanud mitmeid elemente Indoneesia pärimusmuusikast, mh näiteks gamelani rahvapilliorkestrit, või kohalikku tantsumuusikat funkot, mida mudite enda käekirja järgi. Kuidas need kõlad teie muusikasse jõuavad ja kuidas te oma riigi muusikatraditsiooni iseloomustaksite?
Ican: Indoneesia on saarestik tuhandete keelte ja erinevate tonaalsustega. Me mõlemad oleme kasvanud üles erinevatel saartel ning elame nüüd Balil, mida iseloomustab traditsioonide, turismi ja popkultuuri ristumine. Selle tunde jäädvustamine on osa meie identiteedist.
Kasimyn: See traditsioon on meie ümber, nii et seda on üsna raske vältida. Üks kohaliku pärimusmuusika peamisi karaktereid on, et see on väga meloodiline ja rütmiline ning dialoogis traditsiooniliste tantsudega. Enamus siinsest pärimusmuusikast ongi loodud tantsimiseks ja rituaalideks. Ma arvan, et meiesuguste inimeste jaoks, kes väga tantsida armastavad, on see väga loogiline viis, kuidas muusikat teha.
Milline on teie fännibaas kodumaal? Milline muusika seal praegu populaarne on?
Ican: Meil ei ole Indoneesias eriti fännibaasi ja me mängime enda kodumaal väga harva. Ma arvan, et enamus kuulab metal’it, indie rokki ja hiphoppi.
Kasimyn: Meie fännibaas on okei, aga mikro (naerab). Minu meelest kuulab enamik dangdut’i, mis on kohalik popmuusika – ma arvan, et umbes 70% rahvastikust on selle fännid.
Millise muusikaga te ise üles kasvasite?
Ican: Dangdut’i, pungi ja metal’iga.
Kasimyn: Kõigega alates metal’ist ning lõpetades anime- ja traditsioonilise muusikaga. Päris segapuder (naerab).
Alternatiivsemas klubimuusikas on globaalsed helid väga populaarseks muutunud. Mis on teie arvates selle põhjuseks?
Ican: Ma arvan, et selle fenomeni võtmed on erinevate disaporaade käes, kus otsitakse oma identiteeti. Globaalne skeene nõuab ehedaid helisid ning internet pakub võimalusi neid jagada ja omavahel suhelda.
Kasimyn: Igavus? 30 aastat tagasi kasutasime me kõige mitteingliskeelse kohta terminit „maailmamuusika”. Inimesed teevad muusikat ja tantsivad igal pool. Probleem on piirides, mis tööstuse ja riikide poolt loodud on. Õnneks on internet oma töö teinud.
Pean küsima ka teie Instagrami esteetika kohta, kus võib näha videosid nuudlitega keevatest autoosadest, ventilaatori külge keerlema pandud durianist ning kohalikest indoneeslastest tantsimas. Mis värk sellega on?
Ican: Küsin seda vahepeal ka endalt, aga me postitame neid sellepärast, et see on absurdne ning iseloomustab mingil moel meie live-esinemisi.
Kasimyn: Selle jaoks polegi mingit seletust. Oleme üheskoos segaduses.
Mis Gabber Modus Operandil järgmiseks plaanis on?
Ican: Liituda jõusaaliga.
Kasimyn: Luua uus joogaharu.
