Eesti suurim teatrifestival DRAAMA on juba alanud. Sel aastal on asjad veidi teisiti, mille puhul kutsusime kiirkohtingule nii festivali kui ka Tartu Uue Teatri loomingulise juhi.

Ivar Põllu. Foto: Gabriela Liivamägi

Mis sellest aastast DRAAMA formaadis muutub?

Liigume sinnapoole, et Draama oleks rohkem teatrite kui lavastuste festival. Et teatrid tooksid festivalile rohkem kui ühe lavastuse ja mängiksid seda rohkem kui ühe etenduse. Et teatrid viibiksid Tartus kauem, osaleksid melus ja tooksid kaasa lisaprogrammi, kohtumisõhtud, kontserdid. Et teatrite kohalolek linnas oleks tuntav, mitte ei anta kiiresti etendust, et seejärel kohe koju tagasi sõita. Liigume ka sinnapoole, et igal teatril oleks festivali ajal oma mängupaik, oma Draama „kodu”, kus saaks mängida ja teha kas või proove. Lisaks katsetame seda, et erinevad etendused erinevates mängupaikades algavad iga päev kindlal kellaajal (kell 13, 16, 19 ja 21), mis peaks orienteerumise publiku jaoks lihtsamaks ja pingevabamaks tegema.

Millest lähtuvalt oled programmi kokku pannud?

Selle aasta festivali kava valimise kriteeriumid on pannud üsna kindlalt paika juba Eesti Teatri Festivali nõukogu. Eelkõige siis teatri aastaauhindadest tõukuv programm (parimad on koos), sinna juurde värvilaike ja kurioosumeid ja muidki lavastusi, et pilt oleks terviklik. Tänavu toimub VAT Teatri 30. juubeli puhul nende tornisaali lavastuste esmakordne ettenäitamine Tartus, üks noorimaid tunnustatud uusi teatreid Cabaret Rhizome avab festivali ajal oma Erinevate Tubade Klubi Tartu filiaali Aparaaditehases. Festival toob kokku ka Uku Uusbergi kaks teatriteemalist lavastust „Üritus” ja „Valgustaja”, toimub ka vestlusring lavastaja ja peaosatäitjatega (mõlemad veel juubilarid).

Kuidas hoida teatrit uuena ja vältida iseenda kordamist?

Tuleb teha uusi asju, mitte ainult neid, mille puhul on juba teada, et see tuleb hästi välja. Tuleb võtta endale ebaõnnestumise õigus. See võiks iseenesest olla inimõigus, aga millegipärast loetakse ebaõnnestumist väga negatiivseks. Uue sünd on alati väga lähedal ebaõnnestumisele.

Millistel kohtadel ja sündmustel praegu Tartus silma peal võiks hoida? Milliseid muusikuid, kirjanikke, kunstnikke jälgida?

Ma vastaks üldisemalt, mitte isikuliselt. Silma tasuks peal hoida Aparaaditehase arengul. Seal on saavutatud positiivselt kriitiline piir, kus hakkab looma ja juhtuma. Ja toimub ka tõesti koostöö. Mul on väga hea meel, et Lemmit Kaplinski unistused on teostunud, loomulikult läbi mitmete ebaõnnestumiste. Braavo.

Kas Stanislavski või Brecht?

Artaud loomulikult.

DRAAMA mängukavaga tutvu siin.