Pühapäeval, 10. juunil algab nädalane kunsti- ja loomefestival Tallinn Art Week, mille programmist leiab ka New Yorgist kodumaad väisava kunstniku ja Eesti kultuurireferendi Jaanika Peerna loomingut.

Jaanika Peerna. Foto: Annette Solakoglu

Projektiga „Liustike eleegia”, mis Kalamajas ArtDepoo galeriis näituse ja performance’i kuju võtab, on kunstnik reisinud mitmel pool maailma. Näitus avatakse 11. juunil ning pärast Tallinna läheb Peerna edasi Võrru Vana-Võromaa Kultuurikotta, kus performance’i käigus sündinud 15-meetrine joonistus kastetakse lähedalasuvasse Tamula järve.

Osaled Tallinna kunstinädalal oma „Liustike eleegia” projektiga, mis on performatiivselt loodud monumentaalne paberist installatsioon. Tallinnas kasutad joonistamisel ka jääd. Millised ideed teose taga on ning mis teemasid oma projekti kaudu uurid?
Paari viimase aasta jooksul on minu kunstnikupraktikas joonistamine, installatsioon ja performance eriti tihedasse suhtlusese astunud ja seda just „Liustike eleegia” projektis, mis maailma eri paigus nüüdseks lahti rullunud on.

Transformatsioonid looduskeskkonnas ja liustike kiire sulamine paneb mind looma töid, mis keskkonnast sõltuvalt uusi vorme võtavad. Nii nagu jää muutub veeks, nii muutub performance’i käigus tehtud joonistus mustadeks ojadeks, kui sellest sulava jäätellisega üle liigun. Kuidas olla tundlik ja paindlik, ometi sitke ning lootusrikas?

Kasutad oma töös nii joonistamist kui ka performance’i-kunsti formaati. Mis sinu jaoks nende meediumite juures oluline on ning kuidas tegevuskunstini jõudsid?
Joonistamine on niivõrd demokraatlik vahend – avatud eri oskuste, vanuse, sissetuleku, staatuse ning ideedega inimestele. Ja seda on inimkond ikka juba väga-väga kaua aega viljelenud. Niisiis on sel alal pikk praktika selja taga!

Performance aga kasvas osaliselt välja sellest, et minu näituste külastajatel tekkis joonistusi nähes tihti vastupandamatu soov liikuda või nad tundsid end sisemiselt liigutatult. Sel moel sündis üks minu esimesi performance’eid, kus balletitantsja tõlgendas minu töid liikumise kaudu ja mina omakorda püüdsin tema liikumised paberile joonistuseks. Sellest on nüüd 7 aastat. Aasta aega Berliinis elamist andis hea võimaluse performance’i-praktikaks – seal tegin ka 4-tunnise joonistamis-performance’i, mille jaoks jätkus inimestel aega ja tähelepanu ka külmas ruumis põrandal istudes. Eestis toimuvatel performance’itel mul ametlikke kaasloojaid ei ole, küll aga loome koos igaühega, kes kohale tuleb.

Töötad New Yorgis Eesti kultuurireferendina. Mis projektid ja plaanid sul seoses Eesti kultuuri vahendamisega New Yorgis käimas on?
Alates läinud aasta novembrist on olnud kõva õpiperiood, et osalise koormusega kultuurireferenditöö New Yorgis jooksma saada muude tegevustega kooskõlas. Aga sügisel saab toimuma esimene Balti filmifestival New Yorgis, mille kallal usinalt juba pool aastat kollegidega tööd oleme teinud. Lisaks veel suurejooneline Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkesti kontsert novembris koostöös New Yorgis asuva Arvo Pärdi Projektiga ning loodetavasti saavad toimuma ka paar ekperimentaalsemat kontserdiprojekti. Tegelen ka ühe arhitektuuri, visuaalset kunsti ja performance’it kokku toova sündmuse ellukutsumisega, aga selle detailidest on veel vara rääkida.

Millised on su lemmikkohad Eestis, kuhu külla tulles kindlasti lähed?
Mu lemmiktegevus on sõtkuda rattapedaale mööda rannajoont, kusiganes see ka poleks. Kõige tihedamini aga teen seda Pirita ja Viimsi kandis, kus oma suved viimased 19 aastat veetnud olen New Yorgist naasnuna. Ning männimetsa igatsus kasvab ka ikka talve jooksul nii suureks, et on vaja end kiiresti lennukilt maha saades samblale laotada ning latvadesse vaadata…

Näitus on avatud ArtDepoos (Jahu 12, Tallinn) 11.-17. juunini. 12. juunil kell 18:15 toimub samas artist talk ning 14. juunil kell 19 performance. Vana-Võromaa kultuurikojas (Katariina allee 11, Võru) on näitust ja performance’it võimalik näha alates 20. juunist.

„Liustike eleegia” ürituse leiad Facebookis siit.
Vaata Tallinn Art Weeki koha lisa festivali kodulehelt.