Täna õhtul leiab Baltic Pride’i raames Heldekeses aset luuleslämm. Ürituse peaesineja on Birminghami luulelaureaat, vikerkaarevärvidesse, kelti dnb’sse ja poeetilisse beatbox’i mässitud briti slämmiluuletaja Jasmine Gardosi.
Kirjanik Ben Okri viitas ühes Guardiani artiklis ütlusele, et kolm asja teevad inimesest kirjaniku: lapsepõlvehaigus, langus vanema elustiilis ja varajane kokkupuude surmaga. Oli sinuga ka nii?
Jah, ma ei oleks muidu luuletaja! (Naerab.) Huvitav, et tänapäeval viib teraapia meid kohe lapsepõlve tagasi, meenutab, et meid on hüljatud viisidel, millest me kohe aru ei saa. Oma kunagise olemuse juurde tagasi pöördumises on midagi väga ilusat. Ma õpin alles tundma seda OKHga, neurodivergentset, väga kvääri transmaskuliinset inimest, kes oli noorena häbist läbi imbunud. Mul veab, et ma kasvasin üles vanema õega, kes mind pidevalt kaitsta püüdis. Kui selgus, et ema mind ootab, vihastas õde, et ta uue inimese sellesse olukorda toob. Tänu sellele, et ta mind kaitses, sain ma loov ja vaba olla, süveneda veidi rohkem oma maailma, samal ajal kui tema toimuval ülivalvsana silma peal hoidis. Nüüd paraneme kogemustest koos.
Üles kasvades tundsin end ikka poisina, kuid käisin tüdrukutekoolis. Mu õde oli minu vastand: populaarne, tantsis hästi, mängis hästi netball’i. Mina ei olnud selline, kuid püüdsin seda jäljendada. Head maskuliinsed eeskujud mul põhimõtteliselt puudusid.
Kes oli su esimene positiivselt mehelik eeskuju?
Mul oli sensei. Ma armastasin karatet, tegelesin sellega noorena. Võid ette kujutada, kui eufooriliselt ma end seda valget gi’d kandes tundsin. Karatetund oli ainus koht, kus mu maskuliinsust, agressiivsust, kahel jalal enesekindlalt seismist toetati. Täna kirjeldaksin oma senseid isegi hüpermaskuliinsena, kuid olen talle siiski väga tänulik. See tõepoolest kujundas mind.
Sa annad Inglismaal ka töötubasid. Mis su lemmikharjutus on?
Ma kombineerin oma töös luulet beatbox’iga. Selleks, et aidata inimestel sellega katsetada, palun neil võimalikult palju p-de ja b-dega algavaid või neid sisaldavaid sõnu paberile kirjutada. Näiteks hobble! Kui paberile sõnu kogunenud on, kombineeri need lauseteks või ridadeks ja harjuta nende rõhutatult ette kandmist. Tekib teatud intensiivne helilisus.
Teiseks… See pole küll harjutus, aga ma soovitan inimestel internett võimalikult kauaks välja lülitada. See otsus muutis mu elu luuletajana täielikult. Panen selle kell 11 õhtul kinni ja ei lülita seda enne 5 õhtul sisse. See tähendab, et ma ärkan hämmastava enesetundega üles. Märguandeid ei ole, kõik on vaikne. Seega, kui keegi fookuse otsimisega maadleb, soovitangi ma internet kasvõi pooleks tunniks välja lülitada.
Mis oli sinu viimane kvääreufooria moment?
Ah, hiljuti on mulle suurt naudingut pakkunud kargopükste ostmine. Viimase paari ostsin Super Dry’st. Mul polnud kunagi olnud julgust sinna sisse minna, eriti veel meeste osakonda. Kogu keskkond tundus liiga cool, see ajas hirmu peale. Kuid läksime sinna õe ja emaga ja ostsime ühed püksid ära. Neil on korralik hulk taskuid.
Milliseid poliitilisi samme tahaksid sa Ühendkuningriikides järgmisena näha, kui asi puudutab kväärinimeste heaolu?
Hiljuti on meil aset leidnud nihe: transfoobia on peavoolustunud. Ma sooviksin esiteks, et transinimestel oleks ligipääs vajalikele tervishoiuteenustele. Ma tean isiklikult inimesi, kes ootavad oma esimest vastuvõttu 8 aastat. Teiseks soovin ma, et soolise tunnustamise protsessi lihtsustataks. Praegune teekond alandab transinimesi ning maksab liiga palju.
Miks peaksid inimesed sind täna kuulama tulema?
Sest sa pole varem luulet ja beatbox’i kombineerituna näinud? Ma naudin esinemist, iseenda ja publiku kehade kaasamist uutel viisidel. Sa ei oleks seal ainult kõrvadega, vaid oma keha ja tunnetega. Ja kolmandaks, ma tahan levitada sõnumeid sooidentiteetidest, olulisi sõnumeid sellest, kuidas me kõik kokku kuulume, ole sa siis transsooline, kväär, hetero… Me väärime kõik seda kuulumise tunnet. Seda sõnumit ma levitangi ja sellepärast peaksidki sa täna tulema.
Kväärslämmi kohta leiad lisainfot siit.
